25.02 kell 12.00-15.00 on jäätmejaam avatud ja olmeprügi saab samal ajal ära anda kodudest.
Heiki
22 February 2011
20 February 2011
18 February 2011
17 February 2011
16.02.2011
Eile oli nii, et merejääl kohtas rohkem inimesi kui külavahe. Aga oli ka põhjust jääl olla, sest lõpuks ometi jää kannab ja saab kala püüda.
AriiN
16 February 2011
EESTI VABARIIGI 93. AASTAPÄEV - 24. 02. 2011
07:30 – pidulik lipuheiskamine koolimajaesisel õuel. Rahvamajas kohvi ja võileibade kõrvale Eesti Ringhäälingumuuseumi teadur-pedagoogi Tarmo Kanniku ettekanne.
SEITSE KÕNET EESTIST
Vaatame Eesti ajaloole ja ühiskonnale läbi poliitikute kõnede. Programm rajaneb ringhäälingu poolt jäädvustatud K. Pätsi, J.Tõnissoni, H. Mäe, J. Varese, J. Käbini, K. Vaino ja L. Meri kõnedel. Hõlmates ajaliselt perioodi Eesti Vabariigist enne Teist Maailmasõda, läbi okupatsioonide kuni tänapäevani välja.
Kuulamise käigus luuakse endale ajaloopilt, tehakse järeldusi, väljendatakse oma arvamust ühe või teise ajaloosündmuse või nähtuse kohta. Kõned aitavad hinnata ja mõista Eesti ühiskonda, läbi ajaloo, praegusel hetkel.
Programm on kestvusega 1 tund.
Andre
SEITSE KÕNET EESTIST
Vaatame Eesti ajaloole ja ühiskonnale läbi poliitikute kõnede. Programm rajaneb ringhäälingu poolt jäädvustatud K. Pätsi, J.Tõnissoni, H. Mäe, J. Varese, J. Käbini, K. Vaino ja L. Meri kõnedel. Hõlmates ajaliselt perioodi Eesti Vabariigist enne Teist Maailmasõda, läbi okupatsioonide kuni tänapäevani välja.
Kuulamise käigus luuakse endale ajaloopilt, tehakse järeldusi, väljendatakse oma arvamust ühe või teise ajaloosündmuse või nähtuse kohta. Kõned aitavad hinnata ja mõista Eesti ühiskonda, läbi ajaloo, praegusel hetkel.
Programm on kestvusega 1 tund.
Andre
15 February 2011
14 February 2011
Palju õnne, palju õnne, Priit!
Priit ratta seljas, Priit sadamas, Priit sadamateel, Priit paadis, Priit tantsuplatsil. Priit maja ehitamas, Priit pildistamas, Priit puud nikerdamas, Priit köisi andmas. Priit sõpradega, Priit Sulkaga, Priit purjetamisrahvaga. Priidul on täna sünnipäev. Soovime palju õnne!
Piirivalve hoiatab jääle mineku eest
Kuigi idatuule ja külmakraadide koosmõjul on Ruhnu ümber moodustunud jää, palub piirivalve inimestel mitte jääle seiklema ega kalastama minna, sest jääs on lume alla mattunud lahvandusi, kus jää inimest ei kanna (isiklikult järele proovitud).
Lugupidamisega,
Rainer,
Ruhnu kordoni juht
Lugupidamisega,
Rainer,
Ruhnu kordoni juht
12 February 2011
11 February 2011
10 February 2011
09 February 2011
Ahjuluuk-tahmavorm
Kolasin õhtul lambist mööda oma kööki ringi, kui järsku avastasin, et on kibekähku vaja teha suutäis ahjurooga.
Kiiresti sai selgeks, et suur malmpott on noh, liiga suur! Vaja läheb väiksemat. Otsustasin kasutada oma loomingut praktikas.
Nii sai tarbetust tahmaluugist vägagi tarbekas ahjuvorm.
Siin väike plaan, kuidas ma seda tegin:
Tulemus üllatas meistritki !
Marten
Kiiresti sai selgeks, et suur malmpott on noh, liiga suur! Vaja läheb väiksemat. Otsustasin kasutada oma loomingut praktikas.
Nii sai tarbetust tahmaluugist vägagi tarbekas ahjuvorm.
Siin väike plaan, kuidas ma seda tegin:
Tulemus üllatas meistritki !
Marten
08 February 2011
07 February 2011
Väljavõtteid muinsuskaitseseadusest
Tundub, et Eesti Vabariik on viimane kellele seadusi vaja on ja kes neid täita suvatseb.
§ 16. Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise omaniku ja valdaja kohustused
(1) Mälestise omanik või valdaja vastutab mälestise säilimise eest. Mälestise omanik või valdaja on kohustatud:
1) mälestist hooldama;
§ 441. Järelevalveasutus
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Muinsuskaitseamet.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]
Ootan huviga, millal Muinsuskaitseamet Kultuuriministeeriumile ja Saarema Muuseumile ettekirjutuse teeb. Tegemata jätmisel on hoopis huvitavad tagajärjed.
Kaarel
§ 16. Mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise omaniku ja valdaja kohustused
(1) Mälestise omanik või valdaja vastutab mälestise säilimise eest. Mälestise omanik või valdaja on kohustatud:
1) mälestist hooldama;
§ 441. Järelevalveasutus
Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Muinsuskaitseamet.
[RT I 2004, 25, 171 - jõust. 26.04.2004]
Ootan huviga, millal Muinsuskaitseamet Kultuuriministeeriumile ja Saarema Muuseumile ettekirjutuse teeb. Tegemata jätmisel on hoopis huvitavad tagajärjed.
Kaarel
Korsi talu mädaneb
Juba mõnda aega riigile kuuluv muinsuskaitsealune Korsi talu mädaneb katuse puudumise tõttu - ka vähene allesjäänud algupärane osa on hooleta ja läheb peagi kõige kaduva teed.
Kaarel
06 February 2011
Kohalikus juuksuris
Millal sina viimati juukseid ajasid ?
Taustamuusika,kui mõne vanaproua käima tõmbas, Prodigy - Popcorn
Marten
05 February 2011
1930
Seoses igasugu tiikide, truupide jm rajamisega tuli mulle meelde, et 1930. a seisuga on olemas väga hea digiversioonis kaart. (Kes tahab oma kinnistu kohta infi - kirjuta kaarel@lauk.ee) Nagu kaardilt näha, on näiteks Kallikese ja Luise vahel olnud suisa mingi sillalaadne moodustis. Kindlasti vajab küla seoses liigveega mingit mõistlikku kraavi-truubisüsteemi, vana kaardi olemasolul lihtsam pabereid ja kooskõlastusi, sh muinsuskaitselt hankida ja korda ajada.
Kaarel
03 February 2011
02 February 2011
Kuhu on kadunud ruhnlaste ühistranspordiuuring?
Vahelduseks päevapoliitkale ka midagi olulist:
1)Tänases Saaremaa ajalehes Saarte Hääl sai lugeda (seoses lennuvälja parendamise riigihanke läbikukkumisega):
"(---) Tema sõnul väga kulukaid lahendusvariante nii väikese saare puhul kui Ruhnu pole võimalik kasutada. “Peame siiski suutma olemasolevat lennurada lihtsamate võtetega kuivendada ja siluda, aga tõsi on ka see, et me ei saa sinna panna meeletuid summasid. See poleks otstarbekas,” nentis Sakkov. Saare maavanem Toomas Kasemaa kinnitas, et esmalt jätkavad nad siiski majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühishanke ettevalmistamist Ruhnu ühistranspordi korraldamisel.
“Kui me MKM-ga ruhnlasi rahuldavates tingimustes kokkuleppele ei jõua, võimalikult lähedaselt vastavalt tehtud ühistranspordi uuringule, siis valmistame ette lennutranspordi hanke ja pikendame lepingut laeva Arabella kasutamiseks,” ütles Kasemaa. “Igal juhul on peamine see, et ruhnlased kuidagi liikuma saaksid ja küllap nad saavad ka. Kas nii nagu eelmisel aastal või mingisugusel muul viisil, see selgub. (---)”
Nagu viitab Saare maavanem Toomas Kasemaa, on tehtud Ruhnu ühistranspordi uuring. Nagu meiegi teame, viis AS Regio eelmisel suvel läbi vastava ankeetküsitluse. Mis on aga puudu, on ühistranspordiuuring ise. Ei ole seda näinud mina ja minu teada ka mitte ükski teine ruhnlane. Vaatasin siis riigihangete registrit - tõepoolest on Saare Maavalitsus tellinud 16.07.2010 maksumaksja raha eest ühistranspordiuuringu "Pärnu-Ruhnu-Roomassaare ühistranspordiuuring", viitenumber 119741, seisundi kirjel on kirjutatud "täitmisel". St et leping on lõpetamata ja ühistranspordiuuring Saare Maavalitsuse poolt vastu võtmata. Lähemalt registrit uurides selgub, et lepingu eeldatav maksumus on pea 5000 € ja lepingu täitmise tähtaeg on 30.09.2010. Siit küsimus - Kuhu on jäänud Regio poolt koostatud ühistranspordiuuring, millele viitab maakonna valitseja hr Toomas Kasemaa? Ja miks ei ole uuringu tulemusi avaldatud, sealhulgas ruhnlastele? Ja mis põhjusel on tähtaja ületanud riigihange vastu võtmata?
2) Mõni aeg tagasi avalikustas Siseministeerium Tartu Ülikooli majandusgeograafidelt tellitud pendelrände uuringu tulemused. Uuringu kokkuvõte on Sisemini kodukal suhteliselt koondatud versioonis välja pandud. Igati asjalik ja kiiduväärt töö, kahju et metoodikat veebiversioonis lähemalt kirjeldatud polnud (aga kel huvi saab asja tegijatelt kindlasti kätte). Pendelränne on teatavasti inimese kodukoha ja töökoha (+ostukeskuse, lasteaia, vaba aja veetmise koha) vaheline liikumine. Geograafid nimetavad selliseid kohti ankurpunktideks. Ruhnlane saabki teatavasti ainult pendeldada Kuressaare vahet, kuna mujale nn ühepäevatransport puudub, sealt edasi Tallina või Tartu suunal. Seega ankurpunkt ruhnlase jaoks on Kuressaare, seda minu arvates nii suvel kui talvel. Suvine ühistranspordi vajadus on aga Pärnu-suunaline, Regio poolt tehtud algversiooni järgi kaugelt üle 70%, kui mälu ei peta (algversioon oli Regio taotlusel suvel üleval nii meie blogis kui ruhnu.ee lehel). Mäletan kui Aegna veel Pärnu vahet sõitis, oli enne jaanipäeva Pärnust 93-kohaline laev lõhki broneeritud, Saaremaalt tuli aga täpselt 7 inimest! Selline on transpordivajaduse suhe ka praegu - talveperioodil lennukiga 50/50 Pärnu-Kuressaare suunal, suveperioodil laevaga 90(80)/10(20) Pärnu-Roomassaare suunal. Tõmbekeskus suveperioodil on aga ainult ja ainult Pärnu, kust ja kuhu inimesed pääsevad vabalt nii Tallinna kui Tartu . Seega: tõmbekeskus Pärnu, ankurpunkt Kuressaare.
3)Ma ei tea, mida maavanem Kasemaa ainult talleteadaoleva ühistranspordiuuringu all mõtles. Loodan väga, et mitte sisemini poolt tellitud pendelrändeuuringut, mis on vaid üks väike osa vajalikust ühistranspordist (vähemalt Ruhnu transpordikorralduse puhul). Kui aga mõeldi Saare Maavalitsuse poolt tellitud ja riigikassast rahastatud ühistranspordiuuringut Pärnu-Ruhnu-Roomassaare vahel, siis oleks viisakas uuringutulemusi ka ruhnlastele tutvustada ja aegunud info riigi registrist kustutada. Piinlik on lugeda ajalehest, et Saare maavanem üritab korraldada Ruhnu ühistransporti "vastavalt tehtud ühistranspordiuuringule", ruhnlasi sellest teavitamata ja kõrvale jättes.
Kaarel
1)Tänases Saaremaa ajalehes Saarte Hääl sai lugeda (seoses lennuvälja parendamise riigihanke läbikukkumisega):
"(---) Tema sõnul väga kulukaid lahendusvariante nii väikese saare puhul kui Ruhnu pole võimalik kasutada. “Peame siiski suutma olemasolevat lennurada lihtsamate võtetega kuivendada ja siluda, aga tõsi on ka see, et me ei saa sinna panna meeletuid summasid. See poleks otstarbekas,” nentis Sakkov. Saare maavanem Toomas Kasemaa kinnitas, et esmalt jätkavad nad siiski majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühishanke ettevalmistamist Ruhnu ühistranspordi korraldamisel.
“Kui me MKM-ga ruhnlasi rahuldavates tingimustes kokkuleppele ei jõua, võimalikult lähedaselt vastavalt tehtud ühistranspordi uuringule, siis valmistame ette lennutranspordi hanke ja pikendame lepingut laeva Arabella kasutamiseks,” ütles Kasemaa. “Igal juhul on peamine see, et ruhnlased kuidagi liikuma saaksid ja küllap nad saavad ka. Kas nii nagu eelmisel aastal või mingisugusel muul viisil, see selgub. (---)”
Nagu viitab Saare maavanem Toomas Kasemaa, on tehtud Ruhnu ühistranspordi uuring. Nagu meiegi teame, viis AS Regio eelmisel suvel läbi vastava ankeetküsitluse. Mis on aga puudu, on ühistranspordiuuring ise. Ei ole seda näinud mina ja minu teada ka mitte ükski teine ruhnlane. Vaatasin siis riigihangete registrit - tõepoolest on Saare Maavalitsus tellinud 16.07.2010 maksumaksja raha eest ühistranspordiuuringu "Pärnu-Ruhnu-Roomassaare ühistranspordiuuring", viitenumber 119741, seisundi kirjel on kirjutatud "täitmisel". St et leping on lõpetamata ja ühistranspordiuuring Saare Maavalitsuse poolt vastu võtmata. Lähemalt registrit uurides selgub, et lepingu eeldatav maksumus on pea 5000 € ja lepingu täitmise tähtaeg on 30.09.2010. Siit küsimus - Kuhu on jäänud Regio poolt koostatud ühistranspordiuuring, millele viitab maakonna valitseja hr Toomas Kasemaa? Ja miks ei ole uuringu tulemusi avaldatud, sealhulgas ruhnlastele? Ja mis põhjusel on tähtaja ületanud riigihange vastu võtmata?
2) Mõni aeg tagasi avalikustas Siseministeerium Tartu Ülikooli majandusgeograafidelt tellitud pendelrände uuringu tulemused. Uuringu kokkuvõte on Sisemini kodukal suhteliselt koondatud versioonis välja pandud. Igati asjalik ja kiiduväärt töö, kahju et metoodikat veebiversioonis lähemalt kirjeldatud polnud (aga kel huvi saab asja tegijatelt kindlasti kätte). Pendelränne on teatavasti inimese kodukoha ja töökoha (+ostukeskuse, lasteaia, vaba aja veetmise koha) vaheline liikumine. Geograafid nimetavad selliseid kohti ankurpunktideks. Ruhnlane saabki teatavasti ainult pendeldada Kuressaare vahet, kuna mujale nn ühepäevatransport puudub, sealt edasi Tallina või Tartu suunal. Seega ankurpunkt ruhnlase jaoks on Kuressaare, seda minu arvates nii suvel kui talvel. Suvine ühistranspordi vajadus on aga Pärnu-suunaline, Regio poolt tehtud algversiooni järgi kaugelt üle 70%, kui mälu ei peta (algversioon oli Regio taotlusel suvel üleval nii meie blogis kui ruhnu.ee lehel). Mäletan kui Aegna veel Pärnu vahet sõitis, oli enne jaanipäeva Pärnust 93-kohaline laev lõhki broneeritud, Saaremaalt tuli aga täpselt 7 inimest! Selline on transpordivajaduse suhe ka praegu - talveperioodil lennukiga 50/50 Pärnu-Kuressaare suunal, suveperioodil laevaga 90(80)/10(20) Pärnu-Roomassaare suunal. Tõmbekeskus suveperioodil on aga ainult ja ainult Pärnu, kust ja kuhu inimesed pääsevad vabalt nii Tallinna kui Tartu . Seega: tõmbekeskus Pärnu, ankurpunkt Kuressaare.
3)Ma ei tea, mida maavanem Kasemaa ainult talleteadaoleva ühistranspordiuuringu all mõtles. Loodan väga, et mitte sisemini poolt tellitud pendelrändeuuringut, mis on vaid üks väike osa vajalikust ühistranspordist (vähemalt Ruhnu transpordikorralduse puhul). Kui aga mõeldi Saare Maavalitsuse poolt tellitud ja riigikassast rahastatud ühistranspordiuuringut Pärnu-Ruhnu-Roomassaare vahel, siis oleks viisakas uuringutulemusi ka ruhnlastele tutvustada ja aegunud info riigi registrist kustutada. Piinlik on lugeda ajalehest, et Saare maavanem üritab korraldada Ruhnu ühistransporti "vastavalt tehtud ühistranspordiuuringule", ruhnlasi sellest teavitamata ja kõrvale jättes.
Kaarel
01 February 2011
Vallavolikogu päevakorda lugedes...
Tänapäevane ühiskonnamudel kasvatab inimeses ignorantsi... mida ignorantsem on
inimene oma ümbruse suhtes (mida rohkem ta kas teadlikult või alateadlikult
kõigile slimaga nähtavaid detaile ja fakte eirab), seda rohkem elab ta "oma
mullis" ja seda rumalam ta ümbritseva (ja oma silme ees toimuva) suhtes on.
Mida vähem on inimeses ignorantsi, seda rohkem informatsiooni ta ümbritsevast
ammutab, seda terviklikum, selgem ja tõepärasem on tema nägemus tema ümber
toimuvast ja seega, seda targem ta on.
Oma mullis elavat "pimedat" ja ignorantset inimest on palju lihtsam petta ja
peibutada! Süsteem vajab toimimiseks ignorantseid lolle, kes kuuletuvad
süsteemi poolt edastatavatele "käskudele" ja hoiavad kuulekate lambukestena
kogu protsessi koost lagunemast. Mille nimel nad seda teevad??
Vastus taandub kahele ainuvõimalikule versioonile:
1. Tegemist on äärmise rumaluse ja (tahtliku?) ignorantsiga.
2. Niimoodi tegutseval inimesel on oma tegevusest loota mingit (teistele võib-
olla esmapilgul märkamatuks jäävat) kasu.
Kas ei oleks mitmetel aeg endalt küsida: Kummal põhjusel SINA süsteemile p***e
tahad pugeda?
Reigo
Ruhnu teater
Endel saatis hulga toredaid pilte, nende seas ka mõni, kus ka Ruhnu teatriomanik Karabas-Barabas peal. Sestap tuli meelde, et teater Koolon:D tegutseb endiselt ja kodukas koolon.ee kah täitsa olemas.
Pilt: Endel
Kaarel
Subscribe to:
Posts (Atom)