08 April 2009

Pühad on kohe käes



SUUREL REEDEL 10. aprillil, kell 17-19 toimub Ruhnu rahvamajas
LIHAVÕTTETEEMALINE KUNSTIKURSUS LASTELE JA TÄISKASVANUTELE

Kohapeal on kaunistamiseks valgeid keedetud kanamune, plastikust ja pabermassist mune ning muid vahendeid.
Võtame ette munade marmoriseerimise ja poolapärase küünlavahaga kaunistamise.

TULE OSA VÕTMA VÕI NIISAMA VAATAMA!

Kunstikursust juhendab meie Ave


AriiN

07 April 2009

Nägemused


Idee: Märt

Midagi õrna











-Kadri

Midagi uut

Täna püstitatud pingi autorid on Luise ja Märt. Tiina vaatab õhtut, ilma ja inimesi ning ütleb, et on hea pink.

-Kadri

Midagi head



Ruhnu saare rannalt leiti üks tore ajaloolise tähtsusega objekt. Oma kevadistel rännakutel Ruhnu saarel sattus aarde otsa Reigo. Tegemist on 12 meetri pikkuse veekündja kiilupuuga. Ausalt öeldes polegi varem kuulnud, et neid täispikkuses oleks leitud.Loodame, et leid leiab asjakohast eksponeerimist Ruhnu saare muuseumis.

Märt
/foto: Reigo Jõe/

06 April 2009

Tänasele sünnipäevalapsele!

HEIKI, SIND ÕNNITLEVAD VANEMAD, ÕDE KOOS KARL EDGARIGA, TÄDI JA ONU PEREGA.
/Eruleitnandi tormiline noorus./

Kolm sputniku meil külas käis...

Märt

05 April 2009

Külaline sadamas


Tänavuse esimese külalisjahi tiitli saab enesele Terrado II. Meeskond (õigemini küll perekond) on ka varem sellega silmapaistnud, et seilavad väljaspool hooaegu. Olid nad ju Ruhnus ka kaks aastat tagasi jõulude ajal, pardal pisike kuusepuu ja reelingus jõululambikesed.

Priit

02 April 2009

Jälle vulisevad veed

Küll on hea, et mõned asjad ei muutu. Et kevadel helisevad ojad ja et veskimeister paneb taas vesiratta vett ketrama. Mitja ise muheleb oma leiutisest möödudes, ent vihjab karmile majandusaastale ja rõhutab, et kõik loodusvarad tuleb käiku lasta.
-Kadri

01 April 2009

Tabatud

Sügisel Ruhnus maabunud sigudik jäi viimaks kaameramehele vahele. "Tulin hommikul sadamast küla poole", rääkis klõpsu teinud mehike, "kui äkki kuulsin, et metsas puuladvad hakkasid hirmsasti kohisema. Tõstsin pilgu maapinnalt lahti ja etsakae- ruigam isiklikult külanaiste hommikukohvi nuusutama tulnud!"

Priit

Väljapääs olukorrast?

Seoses üha ägenevate Saare Välikogu koosolekutega on idee rakendada vana head abinõu. Täna, kell 17.06 hääletatakse Välikogus seaduseparandust nn "rahupiip", milles nõutakse vahetult enne koosolekut tseremoonia toimumist. Kuna see peaks ajaliselt toimuma u`1 tund, siis võiksid hääletajad koguneda kell 16.06.

Märt

Ettepanek

Restaureerimistööde käigus leiti Korsi elutoa nurgast üks huvitav plank.
Oletatakse, et see oli viikingite järglastel kasutuses karistamise kohana - nimelt nurka panemisena. Koht on ilmselgelt olnud väga populaarne ja menukas. Ehk võiks asja taaskasutusele võttu arutada ka kõrgemal tasemel.

Märt

Transport

Rootsi Kuningriigini jõudnud abipalved transpordi korraldamisel Eesti ja Ruhnu vahel on vilja kandnud. Rootsi valitsus käis oma laevadega asja ise kohapeal uurimas. Leiti, et selline põhjalik kohapealne uuring oleks vajalik igal suvekuul. Järgmine kord korraldab Rootsi valitsus väljasõidu Ruhnu saarele mai lõpus.
Märt

Vesi ja kanalisatsioon

Selleaastane Sääremaavalitsuse projekt Ruhnu saarel läks positiivses mõttes küll "vett vedama"! Töö sai kiire ja korralik. Vett jäi veel ülegi. Täname asjaosalisi!

Märt

Uudis+


Ruhnu saare idarannikult avastati eile varahommikul jäljed, mis võivad ulatuda kaugesse lumeaega. Sensatsiooniliseks teeb seiga asjaolu, et Darwin väitis inimese pärinemist ahvist, kuid käesolev juhtum kinnitab hoopis, et linnust.
Eila lõunaks olid jäljed päikesekahjustuse tõttu õnnetuseks juba hävinenud.

Märt

Kobras Tiigi talu tiigis

Ruhnu on jõudnud järjekordne võõras elukas, kobras. Silvi lehtpuust aiapostid on juba puhtaks näritud, eks teised ümbruskonna puud lähevad sama teed. Pilt: Joosep.

Kaarel

Sitasitikas

Eile ärkas talveunest järjekordne kevadekuulutaja: sitasitikas. Ja kohe sööma! Pilt: Joosep.

Kaarel

31 March 2009

Koduleiva küpsetamine












LEIVATAINA HAPENDAMINE

Võta juuretis ja sega see 1 liitri sooja veega, lisa nii palju rukkijahu, et saad hapukoorepaksuse taina. Raputa segatud tainas rukkijahuga üle – see on nagu tekk soojaks peal. Kata nõu rätiku ja kaanega ning aseta sooja kohta umbes 24h hapnema.
Jälgi vahepeal muutusi:
-tainas hakkab kerkima – pealmine kuiv jahukiht praguneb, seda on näha umbes 12h möödudes (sõltub toatemperatuurist ja taina hapususest)
-seejärel langeb tainas alla – keskele tekib lohk
-allavajunud tainas on uueks segamiseks valmis

TAINA SEGAMINE

Lisa hapnenud tainale sool (maitse järgi! umbes 2tl) ja teised maitseained (suhkur, köömned, koriander, vm).
Kui tainas on kibehapu – lisa lahjendamiseks sooja vett, kuid siis saab ka tainast rohkem.
Kui hapu tainas teha, sõltub maitsest ja muidugi kogemustest: kui hapust tainast kui hapu leib tuleb.
Lisa nii palju jahu, et saab paks tainas (palju paksem kui saiatainas) nimetatud koguseid arvestades 1 -1,5kg. Sõtku korralikult läbi, et ei jääks “hiirepesi“ – kuiva jahu tükke tainasse. Silu sõtkutud taina pind märja käega siledaks, kata rätikuga ja pane sooja (tuuletõmbuseta!) kohta kerkima. Kerkimine võib kesta 2-3h, oleneb taina paksusest, juuretise hulgast ja toa temperatuurist.

LEIVA VORMIMINE, KÜPSETAMINE JA JAHUTAMINE

Kerkinud tainast võib voolida pätsi küpsetusplaadile. Siis peab olema paksem tainas (kerkides läheb vedelamaks).
Aga leiba võib küpsetada ka koogivormis. Siis võib tainas olla veidi vedelam ja leib tuleb pehmem.
Silu päts kas vormis või plaadil märja käega siledaks ja jäta pooleks tunniks kerkima. (Enne vormimist võib alati tainale jahu lisada, kui tundub, et jääb vormimise jaoks vedelaks, siis pikeneb küll natuke vormis kerkimise aeg.)
Elektriahi pane samal ajal kuumenema 250 kraadi peale. Päris ahjus küpsetamine on juba tõeline kunsttükk, mida peab kannatlikult katsetama.
Leiva küpsetamise aeg on 1 tund. Kerkinud päts pane 250-kraadisesse ahju 30 minutiks küpsema, kusjuures 15 minutit küpsetamise alguses EI TOHI AHJUUST AVADA, leib vajub siis kokku. 30 minuti möödudes keera ahju kuumust vähemaks – 200-180 kraadini ja küpsetada veel 30 minutit.
Kui leib kipub pealt kõrbema – kata fooliumiga.
Et kontrollida, kas leib on küps, torka õhuke, kuiv nuga küljelt leiva sisse. Kui nuga jääb välja tõmmates puhtaks, on leib valmis. Kui ei, siis küpseta leiba veel 15-30 minutit.
Küpsenud leib niisuta kooriku pehmendamiseks külma veega ja kata leib puhta rätikuga.
Rätiku peale võib panna veel kile ja paksema riide või räti, et leib saaks aeglaselt ja ühtlaselt jahtuda. Ühtlaselt jahtunud leib on pehme ja mahlane.
HEAD KÜPSETAMIST!

Ave
(kui on äkilisi küsimusi – siis helista 5204113)

30 March 2009

Uus kalaliik Ruhnus

Mathias ja Joosep said sadamast kätte mujal tavalise, meil aga haruldase nuru. Nurg on latika sarnane lapik valge kala. Kulinaarsed omadused polevat kiita, Janson kunagi kuivatas neid (tõi Pärnust), kärasid närida küll. Pilt: Joosep.

Kaarel

29 March 2009

Kahekäiguline kalalõuna

Samal ajal, kui akna taga sadas laia märtsilund, põles ühes Ruhnu tares pliidi all tuli ning serveeriti eelroaks soolalõhet ja põhiroaks ahjukartuleid ning kala. Saarerahvale igati kohane lõuna.

Kadri & Berit

28 March 2009

27 March 2009

Aitähh Sirtsule !

   Kahel käel nõus sellise täpse selgitusega. Arvan, et mitte ainult mina
vaid kõik, läbi blogi ruhnlaste tegemistel silma peal hoidvad, valmis tegema
temale selle eest pika, pika pai. Meil tumedale tulevikule sedajagu jällegi
kindlam vastu minna.
    Kuna hea tava soovitab, et ka rannamehe jutule peab kaasas käima oma
lubamistest kinnipidamine, siis loodan, et tänavune suvi pakub mulle selle
võimaluse.
                    Endel.

26 March 2009

Vastus Endeli küsimusele blogis.

Rooma numbrites 5000 oleks V, millele on 'katuseks' horisontaaljoon.

Väga hea üleüldise selgituse ja näite leiab siit:
http://gwydir.demon.co.uk/jo/numbers/roman/index.htm (alapealkiri Roman numbers greater than 4000).

Lühidalt:
Suurtele numbrite kohale lisati horisontaaljoon, mis tähendas numbri kordistamist tuhandega. Seega X horisontaaljoonega oleks 10 000, C horisontaaljoonega 100 000 jne.

Näide eelpool antud lingist:

924 587: big numbers


Ehk oli abi!

Tervitades,
Sirts :)




25 March 2009

Küsimus?

Olla või mitte olla, see on küsimus. Teada või mitte teada, selles küsimust ei ole.
Alati ja igal võimalusel tuleb püüda oma teadmisi täiendada. Kuigi jah, laulavad, et inimene õpib kogu elu, sureb ikkagi lollina ja lollina.
Olen küsinud siit ja sealt. Olen uurinud pakse tarke raamatuid.Ka Interneti tohutusse teadmiste varamusse olen püüdnud pilku heita. Seal pikemalt ringi tuiates tikub aga seegi sassi minema, mis senini olnud kindlalt teada. Kahjuks senini ei ole ma
veel teda saanud, kuidas kirjutada rooma numbritega 5000 (viis tuhat).
Mõni, kes mind teab ja tunneb, võib arvata, endal sent surmaga võlgu, milleks talle veel seda vaja? Vaat, siia ongi see koer maetud, nagu vanarahvas armastas ütelda. Mul ei ole midagi selle vastu, isegi oleks väga põnev, kui hauatagune elu oleks olemas. Kui paljude huvitavate inimestega saaks seal kokku. Kui paljudest segaseks jäänud ajaloolistest sündmustest saaks selgema pildi. Olenemata sellest, kuhu taevaväravas
suunatakse: kas paradiisi kõrgustesse või põrgu sügavustesse. Kas määrajaks Peetrus
üksikisikuliselt või tuleb troika (Isa, Poeg ja Püha Vaim) eest läbi astuda?
Huvitavaid inimesi leiaks mõlemalt poolt. Põrgus arvatakse seltskond olevat isegi värvikam.
Kokku saaks kindlasti ka vanade roomlastega. Mind ei huvita nii väga sellised tegelased nagu Augustus või Caligula. Põnevust pakuks ehk Claudiuse kaasa Messalina.
Kuidas nendega suhelda? Arvatavasti žestide keeles. Kui tekib neile vajadus selgeks
teha, mitu päeva ma neist hilisem, peab teadma ka suuremaid rooma numbreid. Millegagi ja kuhu kirjutada või kriipida ehk ikkagi leiab. Kunagi lugesin ühest kunstnikust, kes olevat oma esmaväljendused teinud juba üheaastasena - sõrmega märjakssaanud
põrandale. Pamperseid poes siis veel ei müüdud.
Kui kellelgi teada, kuidas kirjutada rooma numbritega 5000, anna teada.
Siis tead sedagi, kuidas kirjutatakse kümme tuhat, kas või miljonini välja.
Tänu ja kõik sellega kaasnev saab olema igati aja- ja asjakohane.

Endel

23 March 2009

Seenenäitusel: karikseen

Kordamine on tarkuse ema, nii et läheme seenenäitusega uuele aastaringile. Karikseen on erkpunane väike tore seen, kasvab varakevadel kasvõi lume sees poolmädand puurontidel ja pinnases.

Kaarel

Päevapilt



Eeva

21 March 2009

Ettepanek

Tere!
Kas oleks võimalik teha üks sissekanne (Ruhnu) leivategemisest? Siis koos enam-vähem täpse retseptiga ja omapoolsete kommentaaridega. Oleksin väga tänulik. Olen ise algaja ja igasugused nõuanded, teiste kogemused kuluksid ära.
Ootama jäädes, Jürgen

17 March 2009

Trips-traps-trull


Nüüd läheb aeg kiiremini, kui vahel on vaja oodata, millal Luise sadamast või lennuväljalt tagasi jõuab ja poe ukse lahti teeb.

Ruhnu märk

Mul on jope küljes RUHNU märk.
Olin Tartus.
Poes ütles üks müüja, et tal on samasugune märk ning rääkis, et ta mäletab Ruhnust eelkõige inimtühja randa, "liivamägesid" ja suitsusiiga.
Teine, kes ligi astus, oli purjetaja ja meenutas, et sadamas pakuti sauna ning kohvikus pannkooke.
Kolmandal märgimärkajal oli meelde jäänud, et saarel on kütusetankla, tihe liiklus ja väga lahked inimesed.
Selline võlujõud siis RUHNU märgil keset Tartu linna.

-Kadri

Sookured ja kiivitaja

Sookured tulid eile, kiivitajad üleeile. Tuntumatest kevadränduritest on oodata veel kuldnokki (mandril kuuldavasti juba kohal). Sellise ilma puhul nagu täna jääb ränne muidugi kohe seisma.

Kaarel