Vahel on vaja, et keegi aitaks

-Kadri

Talverõõmud

Rainer

Koolilugu

Samal ajal, kui külm õues krõbistas ja lumi prisketes hangedes mõnules, tegime meie koolimajas lauluproovi, näidendiproovi, püstitasime kuuse ja küpsetasime kuhja piparkooke.
21. detsembri õhtul kell kuus kutsume kõiki kooli jõulupeole!









-Kadri

Ruhnu lumetormis

Täielik MASU sadamas.

Ruhnu mereväravad.

Läänemuuli tulepaak.

Idamuuli tulepaak.

Ringsu.

Sadam jäätub aeglaselt.

Vapper lobi tormiga võitlemas.

Rainer

Tõeline talv

Meile tuli tali,
tuul on hirmus vali.
Siin ja seal on suured hanged,
lumi langeb hange.

Tuiskab külmi helbeid õues,
kuid soojus on ikkagi põues.
Linnud lennanud on ammu,
rasvatihane vaid sammub.

/Emma ja Caspar, 4. ja 3. klass/ -Kadri

Laevaliiklus omab uued mõõdupuud

Liivi lahte kerkib kolmsada tuulikut

14.12.2009 20:14

Eesti Energia taotleb keskkonnaministeeriumilt vee erikasutusluba kuni 308 elektrituuliku ning ülekandeliinide rajamiseks Liivi lahte.

Tuulikud on plaanitud Ruhnu, Kihnuedela, Kihnukrundi, Kihnulõuna ja Jaagupi piirkonda.

14.12.2009 20:14
Postimees

Jutustusi kodumaa ajaloost. Tuletorn.

Järgmise Ruhnu ajaraamatu ettevalmistamisel põrkasin pealtnäha lihtsa, kuid tõsise küsimusega: millal ehitati tuletorn Pärsi neemele ja millal ta sealt Haubjerrele koliti. Võtame siis targad raamatud ette ja vaatame. Võtsin ette 3 üllitist, mis ka kõik algupäraseid andmeallikaid kasutasid (enamik teisi tsiteerivad neid). Armas Luige "Eesti tuletornid", 1974, kordustrükk 1982; Igor Aleksejevi raamat Eesti tuletornidest, 2000; ja Märdi käest sain käsikirjalise Muinsuskaitseameti aruande Pärsi tuletorni varemete inspekteerimisest (2007), mis sisaldas ka Jaan Vali ja Maili Roio poolt koostatud tuletornide ehituse ajaloolist ülevaadet. Praeguse metalltuletorni ehitamine 1875-1877 on piisavalt hästi dokumenteeritud ja selles osas on eri autorid ühel meelel.

Pärsi tuletorni (tulepaagi) ehitamine:

Luige kirjutab: "---. Ruhnlaste elu halvenes, kui admiral Gyllenhjelm 1626. aastal läänistas saare koos sealse talurahva ning kõige neile kuuluvaga eluaegseks kasutamiseks Isaak Bohnile ja ta naisele. Bohn kohustus viivitamatult alustama kindluse ja tuletorni ehitustöid ja hoolitsema selle eest, et ruhnlasist kasvaks häid meremehi ja lootse. Kuid Bohnist ei saanud ei kindluse ega tuletorni ehitajat, sest ruhnlased osutasid talle visa vastupanu, mis pärast paarkümmend aastat kestnud ägedat võitlust lõppes ruhnlaste võiduga: Bohn lahkus Ruhnust. Kindluse ehitamise kavatsusest nähtavasti loobuti, ka tuletorn ehitati märksa hiljem - 1646. aastal."

Aleksejev kirjutab: "On andmeid, et juba aastal 1621 ehitas valitsev Rootsi kuningas Gustav Adolf siia väikese kindluse, mille üks torn täitis tuletorni ülesannet. Ruhnu tuletorni ametlikuks asutamisaastaks loetakse siiski aastat 1646."

Vali ja Roio: "1621. aastal vallutasid rootslased varem Kuramaa hertsogile kuulunud Ruhnu. 1623. aastal läänistas kuningas Gustav Adolf saare Rootsi admiraliteedile sooviga, et saarele ehitataks väike kindlus ja tuletorn. Kas kindlust ja tuletorni ka tegelikult ehitama hakati ei ole teada. ---. Kirjalikud andmed esimese tuletorni olemasolu kohta Ruhnu saare läänerannikul Pärsi neemel pärinevad 1646. aastast (Thunmam 2000).---."

Tuletorni ehitamise lugu Haubjerrele on aga veel huvitavam:

Luige: "---. Mellini "Liivimaa atlases" Ruhnu saare kaardil on esimene Ruhnu tuletorn näidatud saare madalal läänerannikul, kus oli ruhnlaste purjelaevade ankrukoht ja talveks laevade maaletõmbamise slip. 1757. aastal väljaantud merelaevastiku 1. järgu kapteni A.Nagajevi "Balti mere atlases" on aga märgitud Ruhnu saare juures: "Runö. Majak. Ouberg", mis vihjab sellele, et tuletorn asub juba saare idakülje luitelisel seljandikul, merepinnast 28 meetrit kõrgemal Haubjerre mäel. ---. 1820. aastal oli Ruhnus 8-tahuline 79 jala kõrgune puittuletorn praegusel asukohal, nagu seda näitab 2. järgu kapteni L.Spafarjevi "Soome ja Riia lahe tuletornide ja meremärkide kirjeldus". Tuletorni elamu ehitati 1851. aastal. Järk-järgult rajati ka teised hooned.---."

Aleksejev: "Teada on, et 1757. a. ehitati saare lääneossa, Hochbergi (Houbjere) künkale puittuletorn, kuid aja jooksulehitis lagunes ning aastal 1820 püstitati Ruhnu saare loodetippu, keset metsa kaheksatahuline, 24 m kõrgune punaseks värvitud puitsõrestiktorn. 1852. a. leiti, et vana puittorn on kiiremas korras vaja välja vahetada sellise tuletorni vastu, mis valgustaks tervet ringhorisonti. Uue tuletorni asupaigaks valiti kõrge metsaga liivaluide, kuid ehitamist ei alustatud kuigi kiiresti. Alles 1857. a. viidi läbi põhjalikud ehituskoha uuringud. ---. 1859. a. lõpetati uue puittuletorni ehitus Hochbergi (Houbjere) künkal. Uus tuletorn alustas tööd 1860. a. ---."

Vali ja Roio: "1856. aastal toimunud Läänemere tuletornide ülevaatuse raportis tehakse laevasõiduohutuse parandamiseks Liivi lahes ettepanek otsida Ruhnu tuletornile uut kohta saare keskel asuval liivakünkal või ehitada teine tuletorn saare idarannikule ja uuendada vana tuletorn ka läänekaldal. (Märkusena on lisatud: A.Luige (1982) kohaselt on merelaevastiku kapteni A.Nagajevi "Balti mere atlases", mia anti välja 1757. aastal, Ruhnu saare juures märgitud "Runö. Majak. Ouberg", mis tema järgi vihjab sellele, et tuletorn asus juba saare idakülje luitelisel seljandikul. Kahjuks ei olnud meil võimalik seda väidet kontrollida. Kõik hilisemad arhiiviandmed viitavad siiski tuletorni ümberkolimist Haubjerrele 1860. aastaks.)"

Mõtted ja kommentaarid 3 eri versiooni kohta järgmises postituses. Meenus ka vana ütlus: Kui sul on üks kell, siis sa tead mis kell on, kui sul on kaks kella, siis sa enam ei tea.

Kaarel

Mis liigub, see kulub

Meist igaüks on valinud oma tee. Õnn on, kui Sa ei pea sel käima üksi. On ääretult hea tunne, kui käidud teid hoitakse ja veel parem on teadmine, et meil on inimesi, kes hoiavad käidud teid.

Märt

Ruhnu laevaliikluse fenomen

Eelajalugu.
Fenomeni teke on seotud korraliku sadama valmimisega Ruhnu saarele ja selleaegsetele laevaühendus-kokkulepetele. Eesti Vabariik investeeris märkimisväärsed summad, et arendada pealinnast kauget regiooni ja tulemus on tõepoolest suurepärane: sadam, millest merealastes väljaannetes räägiti varem kui suure riskifaktoriga maabumispaigast, on saanud turvaline, kõigi mugavustega sadam. Eestis aastaid külastatavuse poolest esikolmikus.
Regulaarse laevaliikluse avamine toimis kohaliku mitmekihilise külaliskultuuri arengus lausa uskumatul moel. Arvan, et Euroopas on väga vähe sadamaid, kuhu nii paigalised elanikud kui ka suvekülalised kogunevad sadamasse just nimelt selleks, et osaleda sündmusel "Reisilaeva saabumine". Tervitatakse nii tuttavaid kui ka uustulnukaid, oodatud külalise sündroom omakorda toimis nii külaliste kui ka külastatavate seas. Tagasiside oli igati positiivne, kandus üle Eesti ja kaugemalegi veel. See on elukvaliteet, mida kaubamajast ei osta. Ruhnust sai sel hetkel Eesti Mona Lisa, mida igaüks soovinuks kaeda.
Kui nüüd küsida, et kas keegi investeeriks oma sissetulekuid probleemsesse panka, siis enamik kindlasti loobuks sellisest teenusest. Ruhnu külastamisega just nii juhtuski: turismigrupid ütlesid oma broneeringud ära ja ega ka üksikkülastaja ei söandanud eriti kohale tulla. Ja küsimus oli ikkagi ebausaldusväärses laevaliikluses, mis varasema kohaliku suveturismi edenemise ära nullis. Hirmnaljakas on ajalehest lugeda, et "ruhnlased peaksid otsima uusi ebaharilikke turunurki" (maavanema soovitus), kuhu külastajaid meelitada. Meil on kõik nurgad olemas, ainult regulaarset liinilaeva pole viimane suvi olnud! Ja habras väikesaare turismimajandusmudel variseski kokku.
Uus ajalugu:
Saarlaste jonn on nüüdseks jõudnud suuremalt otsustajateni. Heas mõttes, sest laevaettevõtja ja Maavalitsuse etlemisvõistluste tulemused ei rahuldanud lõppkokkuvõttes kedagi ning ühenduse pidamise tulevik mannermaaga on jäänud ikkagi üsna segaseks.
Valitsuse tasandil on võetud vastu otsus, et riik ehitab laeva. Et reisisadam ei seisaks tühi, et inimesed saaksid vabalt liigelda, et majandus ka kaugemal pealinnast edeneks.

Tulevikust:

Laev number üks:

Soosituim laevamudel tundub olevat katamaraan tüüpi alus. Reisijate kohti 60-100. Reisijate arv oleneb muidugi ka sellistest faktoritest, nagu tellitavast kaubakogusest või ülemere veetavast transpordivahendist. Enamvähem kindel on ju nõue, et uus laev peab olema võimeline tooma saarele hädavajaliku liiklusvahendi ja selle ka tunni möödudes ära viima (esmaabi, ehitusmaterjalid, kohalik looma- või maaviljelusprodukt). Laev on suuteline arendama kiirust kuni 28 sõlme ehk ligilähedalt 56 km/h. Ülesõit suurele maale ca 2 tundi, ehk isegi vähem. Miinuseks suhteliselt suur hoolduskulu, talvine hooldus ja jäätumisklassi puudumine .

Laev number kaks:
Kui pildile klõpsata ja hiirega pildil hoida siis näete, et kuvatud laeva nimi on "Peaegu nagu Aegna". See on ühekereline alumiiniumkorpusega laev. Reisijate arv on eelnenuga sama, transportvahendite kandvus sama, kuid hoolduskulud väiksemad. Jääklass puudub, hoolduskulu väiksem, mugavusaste reisijale madalam kui eelnenud alusel.

Laev number kolm:


Niiöelda "aastaringne laev", teraskorpusega. Reisijate, kaubakoguste ja ka muus mõttes sama, kuid siiski kaks korda aeglasem. Murrab jääd kuni 30 cm, aga talvise reisijate kvantiteedi ja ka suvise kiirusega ei jõua vist konkurentsi. Samas ohutus kõrgeim ja laevahooldus odavaim.
Kõigi tulevikulaevade puuduseks pean (minu isiklik arvamus), et reisijate salong on paigutatud laeva vööri. See tähendab, et kahe meetrise lainega kukuvad esimestel pinkidel istujad ca. neli meetrit alla ning seejärel hüppavad samavõrra üles. Vaprad divolikülastajad saavad elamust kogu raha eest.
Üldiselt on kõiki projekte võimalik muuta, need näidatud pildid on siiski põhimõtteliste kontseptsioonide avaldamine, mitte viimane tootmisdisain. Aastalõpuni võivad kõik huvitatud saata oma ettepanekuid Ruhnu Vallavalitsusele või blogitoimetusele. Nii igaks juhuks.

Priit

Suvised olijad

Nad on sama muhedad nagu suvelgi, Eva ja Pelle koos "icecream" poistega Stokholmi kandist. Kostitasid õhtuti läbiastujaid, pärisid uudiseid ja viskasid nalja. Suviselt.

Priit

Täna Ruhnus

Tuul kagust 7,7 ms; temperatuur 4,3 c; sademed 0 mm/h. Lennuk lendas plaani järgi. Oli tulijaid ja minejaid. Saar elab oma mõnusat hilissügisest elu. Loodus aga on segaduses soojadest ilmadest ja laseb vaatamata vähesele päiksele ikka veel lilledel õitseda.
AriiN

Sünnipäevalaps

Soovime sulle väikseid imesid igasse päeva, päikest südamesse ja et su unistused täituksid!

Kõik sinu sõbrad Ruhnust

Küüned ja juuksed

Kas juuksed tekivad ämblikuvõrgust ja küüned siiasoomustest? Millest nad üldse koosnevad? Panustan värvipliiatsitele ja taas(re)tootmisele. Valgu suust ju kõlas lause (parafraas): Ükskord nad võidavad nii kui nii!

Priit

Nii palju kui kärjes mett....

.... ja rosinaid kringli sees.
Nii palju kui laulus tõtt, me õnne Sul soovime, HELGA!
Sest täna Sul sünnipäev, nii tore ja rõõmus päev.
Ja naer olgu Sul silmis kui vikerkaar
ja elu kui filmis, hipp-hipp-hurraa!

Piduõhtu parooliks olid seelik...
... saapad ...

... ja suupisted.










Selle, et õhtu küünlahämaral veedeti ning tantsud tulukeste valgel tehti, võib vast aasta kõige pimedama kuu nimele kirjutada. -Kadri

Elvi ja Aksli kassil on kolm poega.

-Kadri

Mustem pool puhtamaks

Ilustamata - prügimäe ümbrus on üks inetu koht. Kes meist märganud poleks. Ja lihtsalt sellepärast, täiesti apoliitiliselt tekkis tahtmine seda tükki Ruhnnu saarest pisut kraamida. Kolm tundi tööd vabatahtliku koristusbrigaadiga ning kogu see ala saigi viisakam. Võikad (kindlasti mitte rebaste poolt kokku kantud) "laagriplatsid" likvideeriti halastamatult ning sodi kogunes rikkalikest metsaalustest kuhjadena.
Detsembris algab saarel põhjalik prügi sorteerimine ja seoses täna tehtud tööga on palve, mitte visata oma prahti prügimäe territooriumile laiali, vaid pista see (eelnevalt prügikotti panduna) rohelistesse konteineritesse.

/pildid: Märt, Kadri/
-Kadri