See on nüüd selline sündmus, mis algselt oli mõeldud paigalistele märku andmiseks, et voh, kevad on käes ja uus sadam puha vaid meite oma päralt. Järgmisel kevadel pühendasime päevakese suure laevaühenduse avamisele. Tänavu sattus see lihtsalt esimesele tõeliselt ilusale merelisele päevale.Saabusid puulaevad, saabusid uuema aja alused. Ka kaks Läti purjelaeva väisas sadamat. Päike säras, meri sillerdas, rahvast kogunes. Esiritta tahan kangesti stiilseid Runbjari merimehi sokutada, aga glamuurne Che Che kapten, hommikumantlis viikingi kunn, kohalikud Jörbergröövlid ja teised triipsärklased apelleerivad samale aupaigale.
No jah, edasi me siis aerutasime ja jooksime ja tulistasime nagu ikka. Marten jooksis teistest tegelikult rohkem, temal oli õhtujuhi raske mikrofoni koorem kanda ja igale poole ta sellega ka jõudis. Kõva aplodisment talle!
Uute aladena oli seekord laevapropellerile kõva hoo sisse tõmbamine ja munadele tiibade külge kasvatamine. Pisipõnnid leiutasid enestelegi sobiva ratastega spordiala.
Lõpetamisel jagati nänni, söödi kalasuppi ja mekutati Mare torti (über kaunist ja über maitsvat). Põlema süüdati ka tavapäraselt suur Kaptenitepäeva lõke. Need, kes jaksasid, kuulasid hilisööni muusikat või siis ööbiku laulu.
Priit