Tänavune sügis senini selline omapärane. Ei ole olnud tihedalt
tormipäevi. Ei uputa vihmaga. Vägevate kannalehtede mihklipäevaks
sai siinmail alles mardipäeva hommik. Ei ole midagi uut siin päikese
all nagu piibliraamatusse kirja pandud. Aega tagasi vaadates, sellised
sügiseid olnud varemgi. Kindlasti tuleb edaspidigi neid veel.
November tavaliselt olnud suurte tormide kuu. Raadiogi märkis ära,
et novembris on registreeritud Eesti tuulekiiruse maksimum ja seda
Ruhnu saarel. Tsipa alla viiekümne meetri sekundis. Novembri esimestel
päevadel sai sellest nelikümmend kaks aastakest. Tuul olnud nii tugev,
mille kohta üks tõsine hiidlane oleks arvanud, et kahe mehega annab
vasikanahka oherdiaugu ees päris hoida.
Räägiti tollal sedagi, isegi meediasse jõudis, tuult olnud ehk enamgi
kui kirja sai. Aparaadid rohkemat enam ei saanud näidata, sest nende
seierid olnud põhja puhutud. Hiljaaegu asjatundjatega neid aegu meenutades,
sai selgeks, et nii ei saanud see päris olla. Aparaat registreerinud peale muude
näitajate ka tuule kiiruse maksimumi. Ruumi enamaks jätkunud seal veelgi.
Siin Suure Maa serva peal. Oma aega mööda saates, järgmist kevadet usinalt
oodates, kui vihma vastu akent põristab, tugevamad tuuleiilid tuppagi
kostmas, hakkab ihu ja hing sinna Holmaranna kivide ja kadakate seltsi tahtma.
Kohe kõige suurema möllu keskele. Tunneks ja naudiks kuidas ihu ja hinge
igatsorti stressist klaariks puhub.
Et sealsele natukenegi lähemale saada, annab tänapäeval abi otsida Internetist.
Kui meil juba siin selline paras "puura", milline siis veel teil seal ? Vaata ja imesta,
Ruhnul natukene üle kümne meetri sekundis. Tohoo pele, sinna siit sirgelt pole
sadat verstagi. Kas ilmal (tuulel) tõesti sellised erimeelsused ? Mine teda siis veel
ennustama.
Usu aga kontrolli nagu soovitab vene vanasõna. Ei muud kui toru pihku ja järele pärima.
Vastus tavaliselt selline. Meil väljas viimase peal koera ilm. Sellisega ei luba kassigi õue,
oma eidest korda rääkimata. Puud enam põiki kui püsti ja vihma valab selliselt nagu tuleks
teda mitmest oavarrest korraga.
Mine saa siin sotti mida või keda uskuda ? Sellega annaks veel leppida, kui tuuled
lõõtsumas põhjakaartest. Järjest tihedust ja kõrgust juurdevõttev võpsik võib seal kõige
ontlikumagi aparaadi segadusse ajada. Lääne- ja lõunakaar, sealt peaks ju tuul.
aparaatideni jõudma otse ja ehedalt. Selline nagu vabrikust äsja välja tulnud.
Mina olen üks nendest, kes usinasti Ruhnu ilma vastu huvi tunneb. Ruhnu avalehel, paremal
all nurgas oleval ilmainfol silm aktiivselt peal. Eriti tuulel, sest tuul on üks põhimisi, mille
järgi sealsed peavad oma tegemisi seadma. Ootame ära millist tuult toovad järgnevad päevad
ja kuidas näitavad seda ilmajaama aparaadid. Kas kahtlused jäävad või kaovad ? Kas tuule
kiirusele pihta saamisele esineb seal veel mõningaid teatud pisipuudusi nagu nõukogude ajal
armastati korrata. Või aparaadid vanad ja väsinud ? Ehk asi lihtne nagu ühes vanas laulus.
...kas sitik sinna sisse läind,
või ämblik võrgu ette teind..
Endel.