25 November 2011

Kadripäev

Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd.
Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna sanctus 'püha' ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.
Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.

Siinkohal on hea meelde tuletada, et möödunud aastal tuli esimene lumi maha just kadripäevale järgnenud õhtul, ja see lumi jäigi maha. Vaadates hetkel õue, no kuidagi ei kipu veel talve kuskil nägema.

Olgem siis kella 12.oo-st valmis täna, on võimalik, et needsamad kadrisandid teie hoovile oma tee leiavad.
Ja kõikidele naistele Ruhnul ja mujal, häid pühi!

Marten.