Üldiseid märkusi
Ruhnus süüakse üldiselt õige tublisti, hästi suuremad kvantumid
toitu, kus seda mandril näeb. Seal juures eelistatakse igasuguseis
konserveeritud aineid: soolatuid, suitsetatuid. Söögi alusena
võetakse heal meelel viina, ometi võidakse seda omale tööpäevadel
harva lubada, olgu siis talgudel või linnasõidul. Piiritust tuuakse
harilikult Kuressaarest toop (toop - umbes 1,2 liitrit – K) või
paar tagavaraks, kust siis tarviduse korral veega segades paras
joodav viin saab. Peremees rüüpab enne ise siis pakub teisele.
Süüakse puulusikatega, ühisest kausist. Meestel on igaühel
alaliselt tagumikul rippuv puss lauanoaks, naistel on liigetnoad,
harva mõni päris lauanuga. Kahvlid pole, kartulid, kala jne
võetakse käega. Koored ja muud jäänused pannakse lauale.
Puuliudasid enam tarvitusel pole, peale taarikibu ja seegi tihti juba
emaljeeritud kruusile aset annud.
(---) Söögiajad. Kodus süüakse harilikult 3 korda päevas.
Hommikul tõustakse rahulikumal ajal ajal nagu talvel u. kl. 5-6 hom.
Varsti selle järele süüakse hommikut – kl. 6-7. (---) Kl. 12-2
vahel on lõuna. Kl 5 p.l. Hakatakse talvel juba videvikku pidama ja
pannakse lamp põlema. Õhtusöök jälle kl 6-7 paigu. (---) Suvel
on jaotus veidi teine. Kibedal tööajal, nagu heina, rehepeksu jne
ajal tõustakse varem, juba kl 3-4.
Söök valmistatakse forstus lahtisel tulel, kettide küljes
rippuvates padades. Tulelt maha tõstetud pajad hoitakse forstu
muldpõrandal, eriliste selleks punutud ümmarguste õlgvitsade sees,
et nad ümber ei langeks. (---) Süüakse toas, ristjalgadega
söögilaual, suvel enamasti erilistes taluõuel seisvates
suvimajakestes, mis selleks määratudgi ja parajasti u. 10-12
inimest ümber laua ära mahutavad.