Põllutöö
(---) Ruhnus kasvatatavate kultuurtaimede valik on väga piiratud.
Peavili on rukis, vähesel mõõdul ka oder. Viimane läheb
peaasjalikult õlle tegemiseks, milleks suurel mõõdul ka rukkid
tarvitatakse. Tangu saarel ei tehta, see ostetakse väljastpoolt.
Kaera ei külvata hoopis, samuti ostetakse nisujahu väljast. Tähtist
osa mängib lõpuks kartul. Vähesel viisil kasvatatakse kodu
ümbruses aed tubakat, muidugi ainult oma tarvitamiseks. Ristikheina,
tatart, samuti lina ja kanepit ei kasvatata. Viimast kahte saadakse
mandrilt vahetuskaubana hülgerasva ja nahkade vastu.
(---) Korralikke viljapuu-aedasid ei ole. Mõnedes peredes on
üksikud õunapuud talumaja ümbruses. Marjapõõsaid ai pannud ma
kuskil tähele. Köögivilja leidub vähesel viisil üksi pastoril ja
tuletorni-ülevaatajal. Külas ei kasvatata neid pea kusagil. Üksi
1923 a. suvel, kui mõned Ruhnu mehed Rootsis – Karlskronas –
külas olid käinud, saanud nad sealt muu seas ka oa, herne, naeri,
porkna, samuti loomanaerite, -porknate ja -peetide seemet
kingituseks, mida siis terve küla maha külvanud (saadud kingitus
jagatud vana kombe järele ühetasaselt ära). Ometi jääb see
esialgu ainult katseks ja ei oma mingit praktilist tähendust. Nii
kõneles Anders-Johannes, et tema 1923 a. 7 toopi ube-herneid maha
teinud, kuid hanid söönud need kõik puhtaks. Peeti ei sööda
saarel hoopis, samuti kurki. Ka sibulaid ei olnud külas kuskil näha.
(---) Rukkilõikust toimetatakse ainult vikatitega. Sirpe ei tunta
hoopis. (---) (Vilja)kotid on nii kanepised kui kui linased. Kotiriie
kootakse saarel, ainult lina ja kanep tuuakse mandrilt.
(---) Ülesvõetud kartulid veetakse kodu ja paigutatakse küla
ümbruse liivaküngastes asuvatesse koobastesse ja keldritesse. Vahel
tarvitatavat kartulite ületalve hoidmiseks ka lihtsamat nn.
kartuliauku.
(---) Aiataimedest olgu siis nimetatud veel humalad, mida igal pool
majade ümruses rohkesti kasvab. (---) Mõne maja ümbruses kasvavad
humalad päris padrikuna ja annavad Ruhnu külale omapärase ilme.