Alljärgnevalt tutvustame
üht avastamata tahku Eesti rannarootslaste ajaloos: nädalalehte
Sovjet-Estland. Peale Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940.
aasta suvel pandi kommunistliku maailma heaks tööle kõik
saadaolevad propagandakanalid. Ja nagu alljärgnevalt selgub, ei
peetud paljuks ka välja anda kohalikku ajalehte ühe Eesti
vähemusrahvuse emakeeles.
Sovjet-Estland ilmus 17.
oktoobrist 1940 kuni 13. augustini 1941 – kuni Saksa armee
sissetungini. Nädalaleht kajastas kõikvõimalikku kommunistlikku
propagandat, aga sisaldas oma teisel leheküljel uudiseid ka rootsi
asustusega saartelt ja ranna-aladelt. Kokku ilmus ajalehte 44
numbrit. Viimastest numbritest seoses sõja puhkemisega kohalikud
uudised kadusid, asendudes Punaarmee tegevuse kajastamisega. Ajalehe
toimetaja oli kommunist Anton Vaarandi, kes on läinud ajalukku
peamiselt (või ainult) oma abikaasale Debora Vaarandile abielu kaudu
nime andmisega.
Tänan väga Leifi, kes ajalehe numbrid mulle saatis ja head klassiõde Epp
Ehasalu, kes lahkesti alltoodud tekstid rootsi keelest tõlkis.
31.10.1940 kirjutab
Sovjet-Estland:
„Kodanliku korra ajal oli Ruhnu kõige mahajäänumaid kohti Eestis. Keegi ei hoolinud saareelanike elutingimuste parandamisest. Nad pidid terve oma elu virelema päevast päeva ilma, et midagi muutuks paremaks. Eriti raske oli elu Ruhnus talvel, kui jääolude tõttu oli katkenud ühendus mandriga.
Maareformi elluviimine tõi Ruhnu palju põnevust ja elevust. Maareformi rakendamine Ruhnus ei ole siiski kerge. Ruhnus oli maa jagatud nii, et talupiirid võisid minna läbi maja. Majad on ehitatud kahe pere peale ühised. Kui üks peredest lahkub, võtab see pool maja kaasa.
Ainus suur maaomand Ruhnul, pindalaga 45—48 ha, kuulub kirikule. Kolm maaharijat, kes soovisid lisa, said seda kiriku maadest.
Vallavolikogu esindajad soovisid maad Ruhnu algkoolile ja mitmele avalikule asutusele, nagu haigla, rahvamaja jm. Saaremaa maakonnakomitee kavandas need kirikumaadele.”
Maareformi elluviimine tõi Ruhnu palju põnevust ja elevust. Maareformi rakendamine Ruhnus ei ole siiski kerge. Ruhnus oli maa jagatud nii, et talupiirid võisid minna läbi maja. Majad on ehitatud kahe pere peale ühised. Kui üks peredest lahkub, võtab see pool maja kaasa.
Ainus suur maaomand Ruhnul, pindalaga 45—48 ha, kuulub kirikule. Kolm maaharijat, kes soovisid lisa, said seda kiriku maadest.
Vallavolikogu esindajad soovisid maad Ruhnu algkoolile ja mitmele avalikule asutusele, nagu haigla, rahvamaja jm. Saaremaa maakonnakomitee kavandas need kirikumaadele.”
Proletärer i alla land förena er!
Kaarel