04.01.1941 ilmub artikkel pealkirjaga ”Ka Ruhnus algab uus elu”:
”Kõik eri liiki inventar, mis seni kuulus Ruhnu kirikukogudusele, otsustati võimude poolt üle võtta ja anda Ruhnu algkoolile. Nii oli kogudusel 5 harmooniumit, kuid koolil polnud ühtegi, mistõttu õpetaja pidi lastele lauluviiside õpetamiseks vilistama!! Samamoodi oli lugu õmblusmasinaga, mida said kasutada ainult kogudusega tihedates sidemetes olevad isikud. Nüüd sai kool ka õmblusmasina. Peale selle sai kool pastoraadist kaks ruumi, mis seni seisid kasutuseta, kuid mis on hädasti vajalikud kooli tööks. Pastor Isakson polnud rahul sellega, et temalt inventar ja toad ära võeti ja koolile anti. Kui ta kuulis tubade üleandmisest, toimetas ta salaja kõrvale palju asju, sealhulgas rullkardinad, mis ta oli peitnud ära pööningule, kust võimud need leidsid.
Siiani oli Ruhnu raamatukogu, mis koosnes umbes 6000 köitest, olnud väga halvas seisukorras; osa raamatutest vedeles pakkekastides, samas kui teine osa oli hooletult visatud pastoraadi pööningule. Nüüd on raamatukogu korrastatud ja kantud Ruhnu avaliku raamatukogu kataloogi.
Lisaks on sisse seatud ajutine ambulants. Lisaks on ajutine abipunkt sisse seatud Elisabeth Lorentzi juures, kellel on teadmisi ravitsemisest.
Osa ambulantsi varustusest, mis oli saadetud ruhnlastele Rootsist, ei olnud siiani vastavasse nimekirja kantud. Seetõttu oli viis haiglale kingitud voodit eraisikutest saareelanike käes. Vastavalt võimude korraldusele tagastati need esemed.
Poliitilise olukorra selgitamiseks korraldati ruhnlastega kaks kohtumist. Väljendusrikka ja selge kõne pidasid seltsimees V. Sannik ja teised kuressaarlased.
Kui seejärel käsitleti Ruhnu rahvale tähtsaid küsimusi, oli saarlaste suurim soov, et neil säiliks hülgepüügi võimalus. Sellest tulenevalt asutatakse hülgeküttimisartell.
Järgmine tähtis küsimus oli Ruhnu uus maareform, millega võeti ca 45 ha maad kiriku omandusest. Selle arvelt asutati üks uus talu ja anti juurde maad 5 vabadikukohale.
Ruhnlaste arvamuse kohaselt tuleks asutada lambakasvatusühistu ja kirikult võetud maa anda ühistule.
Seni on pastoraadi maa olnud külaelanike käsutuses, kes kasutasid seda ühiselt lammaste karjamaana, samas põllumaa on olnud jagatud väikeste tükkidena talude vahel.
Kui viis talu olid maad juurde saanud ja loodud üks uus, mõõtis maamõõtja E. Ennemuisti koha rahvamajale, spordiplatsile, haiglale, ühingu- ja vabriku- ja liivavõtukohad.”
Kuidas seltsimehed Kuressaarest, püstol vööl, ”väljendusrikast ja selget” kõnet pidasid, võib vaid oletada. Maatükid rahvamajale, spordiplatsile, ühistule ja vabrikule (millisele küll?) mõõdeti välja tõenäoliselt pastoraadi ümbruses, kus oli vaba ruumi. Kuhu pani Elisabeth Lorentz oma kodus viis voodit, on küll selgusetu.
Kaarel