Midagi mandrilt

Saatuse tahtel ja enda soovil sattusin Pärnu Uue Kunsti Muuseumis
Kihnu Kultuuriruumi poolt korraldatavale mandri kihnlaste "üläljõstmisele".
Seekord olid seal külalisteks pesuehtsad liivlased. Kõige mu kõrval sai kuulda,
kaunites liivi rahvariietes, kahe daami Edrõmi (eesti keelselt Õie) ja Dagmara,
liivi ansamblist Livlist, esituses ehedas liivi keeles, vana liivi laulu "Puhu tuul
ja tõuka paati ...jne".. Mõned peavad tänaseni ekslikult seda laulu lätlaste omaks.

Reedel jätkus tutvus liivlastega Kihnu Muuseumis Theodor Saare päeval.
Professor Karl Pajusalu Tartu Ülikoolist tutvustas kihnu ja liivi keele sarnasusi.
Rannameres olevaid karisid kutsuvad liivlased samuti nagu kihlased ja suurem osa
Liivi lahe idakaldast, ravadeks. Ruhnus viimasel ajal on rannakarisid millegi pärast
hakatud nimetama rabadeks. Nagu Ringsu raba, Bisa raba, Maria (Marina) raba jt.
Kas karisid nii nimetada on päris õige?
Eesti keeles raba ehk kõrgsoo küll samuti vesine koht aga tunduvalt maisem.
Seal kasvavad juba sammal, kidurad puud ja kuremarjad. Valmib turvas tulevastele
põlvedele.

Kuramaa rannik põline liivlaste asuala. Tänaseks juba enamuselt lätikeelne.
Ruhnule kõige lähem rannik. Seega liivlased ruhnlastele kõige lähemad. Kihnlased
ja saarlased jäävad mõnedkümned kilomeetrid kaugemateks. Kui suured on meie
teadmised liivlastest? Väga kasinad! Veel oleks võimalus liivlastest, nende elust-olust ühte-teist teda saada. Nendega lähemaid suhteid luua.

Piltidel: liivlaste asulad Kuramaa rannal, liivi tähestik, kõlab ehtsas liivi keeles
"Puhu tuul ..".

Endel.

Palju õnne sünnipäevaks Martenile

Ruhnu sõbrad

Teeme ära 2011

7. mail toimuvad ka meil järjekordsed talgud - vt teemeara.ee. Töödeks seekord kirikuaia riisumine ja lehtede-okste koristamine, Kuusni tee äärest vana kolhoosiaegse okastraadi väljakangutamine-puudeküljestlahtilõikamine, Basskiarre kraavi lehesodist ja oksapurust puhastamine. Meenutuseks riputame asja ka kõrvale.

Kl 13.25 ei olnud teemeära toimkond suutnud veel Ruhnu oma sisestada, nii et peab vist vähe ootama.

Kaarel

Mardika- ja seenkahjustuste uuring

Ruhnu kirikutest ja projektist FaBBi
Oli 2007. aasta, kui tulime Ruhnu saarele kirikuid vaatama. Eesti Maaülikooli maaehituse osakonda oli jõudnud murelik jutt Ruhnu kirikute seisukorrast ja seetõttu otsustasime oma silmaga need üle vaadata ja mõelda, kas ja mida saab ette võtta. Saime koguduse vaimulikult selleks loa ja nii see algas. Kahjustused tundusid vaadeldes tõesti ulatuslikud ning seetõttu tehti kivikiriku torni puitkonstruktsioonidele esmased tugevusuuringud. Lisaks viidi läbi mõlemas kirikus erinevatel aegadel Euroopas tuntud ja hinnatud teadlaste poolt mardika- ja seenkahjustuste uuringud. Kogu selle tegevuse esimene etapp lõppes sellega, et neli organisatsiooni – Eesti Vabaõhumuuseum, Gotlandi Ülikool, Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus ja Eesti Maaülikool – kirjutasid koos projekti Euroopa Liidu Interreg IVA Kesk-Läänemere saarte alamprogrammi. Projekti pealkirjaks sai "Fungi and Beetles in Buildings on Islands of Baltic Sea" (akronüüm FaBBi) ehk siis eesti keeles „Puidu seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte ja rannikuala hoonetes“. Kuna kogu projekti algne idee tulenes Ruhnult, siis üheks suuremahuliseks plaanitavaks tegevuseks sai Ruhnu kirikute töötlus ja kriitilises seisus konstruktsiooniosade tugevdamine. Pärast pikka ootamist saabus vastus meie taotlusele – projekt oli heaks kiidetud. See tähendas seda, et hakkasime tegutsema ja organiseerima esimesi kohtumisi kõigi partnerite ning välisekspertide vahel. Ühelt poolt kuuluvad Ruhnu kirikud Eesti kultuurivaramu hulka ning nende säilimine on tähtis, kuid teisalt saame aru, et need kirikud on ka väga suure tähendusega kohalikele elanikele ning Ruhnu Püha Magdaleena koguduse liikmetele - ka nende inimeste mõtted sellel teemal olid meile olulised. Just seetõttu otsustas projekti tuumik korraldada 17. veebruaril seminari, mis puudutas Ruhnu kirikute kavandatavat töötlust. Seminar viidi läbi Kuressaares linnuses ja sinna olid oodatud nii ruhnlased, koguduse liikmed, Muinsuskaitseameti töötajad kui muud huvilised. Seminari ettekannetes anti ülevaade puitu kahjustavatest mardikatest, räägiti lähemalt erinevatest töötlusvõimalustest ning põhjalikumalt tutvustati niisket termotöötlust, kuna see on üks kõige keskkonnasõbralikumaid töötlusmeetodeid mardikakahjustuste puhul. Ettekannete järel oli kõigil võimalus küsimusi esitada. Tekkis diskussioon, öeldi välja erinevaid mõtteid ning tehti kriitikat.
Kuna ruhnurootslased plaanivad 2012. aasta suvel tähistada 100 aasta möödumist uue kiriku esimesest pühitsemisest, siis oli algselt plaan jõuda kirikute töötluseni 2011. aasta suvel. Siiski jõudsime arutelude käigus peale seminari järeldusele, et parem on võtta rohkem aega uuringuteks ning kogu protsessi planeerimiseks ja teha töötlus 2012. aasta suvel. Projekti käekäiguga saab igaüks end kursis hoida kodulehe kaudu http://www.fabbiproject.eu.

Otsime koostööpartnerit
Lisaks Ruhnu kirikute töötlusele tehakse projekti FaBBi käigus nii saartel kui rannikualadel seen- ja mardikakahjustuste ülevaatused ning monitooring. Nii ülevaatuseid kui monitooringut viiakse läbi Ruhnu kirikutes ja Muinsuskaitseameti soovil ka Korsi talu hoonetes. Sellega seoses otsime ruhnlaste seast inimest, kes tunneb kohalikke hooneid ning on huvitatud monitooringu teostamisest. Projekti käigus saab see inimene koolituse ja hakkab loodetavasti ka tulevikus Ruhnu saarel hooneid üle vaatama ja teisi aitama. Täpsemalt projekti kodulehel http://fabbiproject.eu/est/pakkumiskutsed/le-vaadatavate-hoonete-ja-monitooringut-teostavate-isikute-leidmine/

Kristel Pau
FaBBi koordinaator
Eesti Mükoloogia Uuringutekeskus SA
Kristel.pau@fabbiproject.eu

Kliki pildil

Tormiankru viimsed tunnid

Kaarel

Ruhnlaste jälgi otsimas

Ruhnlasi otsisime Rannarootsi muuseumis Haapsalus ja Vormsi saarel. Rannarootsi muuseumis leidsime 2 ruhnlast - ühe topisena ehtsas hülgepaadis ja teise seina peale õmmelduna. Vormsi jääteel ja prügimajas ei leidnud ühtegi.

Kaarel

Limo-Ringsu-Sjustaka

-Kadri

2011

Kes õiget vastust ei teadnud, neile infoks juuresolev pilt. Kunagi võtsid Kaarel, Märt ja Rauno kirved ja saed ja raiusid vaate lihtsalt puhtaks. Mõni hakkas õiendama küll aga mis sellest, igati õige tegu oli.

Kaarel

1994

Lea Täheväli fotokogus on üks tore pilt. Mõista-mõista, kes või mis on pildil?

Pilt: Lea
Kaarel

Nostalgia,
vana lasteaia nurk ja ees puude taga on kirikud:)

Tõepoolest - mehed tegid trikke

Kuna mehed ei hakka end ise niikuinii kiitma, siis ütlevad naised siinkohal väga suure aitäh eilse õhtu eest. Alustades sellest punasest sametdiivanist, mis kõik pidusse tulnud naised hubaseks muudetud toasoppi istuma mahutas.
Luuletusread Juku huumorihetkedega kujundasid alguse meeleoluliseks. Udo, Antsu ning Marguse lauale loodud maitsekad teosed mekkisid kogu õhtu vältel väga hästi. Marteni-Juku lustlik piltmängmõistatus tegi siis lõplikult selgeks, kes ikka tegelikult tunneb neid kuulsaid ja ilusaid mehi. Kitarrimuusika koos lauluga - Märt, Andre, Kristel - kõlas elavalt ja armsalt.
Aga vat see kehalis-akrobaatiline etteaste ehk tsirkusemõõtu püramiidid panid vaimustusest lausa huilgama.
Ja siis sai iga naine veel tantsida ka.
Aitäh meestele üllatusrohke õhtu eest!

naised
/pildid: Piret/

Vastlapäev

Suusad pandi alla ning sõideti aja peale. Kelk, lumelaud või muu libisev võeti ligi ning lasti liugu.
Erakordset tähelepanu pälvisid ning Kristeli kuulsad magusad medalid said kaela kaks suusavõistkonda: Maiu-Luise-Karl Caspar ning Emma-Kristel-Joosep.
Uljaimate liupikkuste eest jagati kullased medalid Margus Kevinile, Joosepile ning Karl Casparile.
Andre sättis nii, et kogu logistika toimiks, üritus sujuks ning tulemused saaks täpselt üles tähendatud.
Elvi hoolitses selle eest, et vastlapäeva traditsioonilised maitsed meid seegi kord rõõmustaksid.

-Kadri