Kauneid jõulupühi

Sadam

Kaarel

Suuremäe liurajad

Priit

Vorstitegu II

Kaarel

Akslile!

ÕNNE JA TERVIST SÜNNIPÄEVAKS!

Vorstide degusteerimine kell 11.00 homme Luise poes

Uus linnusöögimaja

Kuldnokad, musträstad, rasvatihased, rohevindid, põhjavindid, suurnokk-vint.

Kaarel

Maailmalõpus

Sell kellaajal ja sell kuupäeval (21.12.12, kell 13.11) kogunes grupike ruhnlasi nö. avama tormituule ja pakase poolt loodud taiest sadama "maailmalõpus".

Priit 

Verivorstitegu

Elvi meistriklass. Külli ja Kristel kuulasid veel viimaseid näpunäiteid ning suundusid siis Buldersi tarre selle aasta vorste valmistama.

-Kadri

Lisaks eelmisele

 
Need ei taha eelmises postituses millegipärast avaneda.

Mudavõtmisest ja muustki

1929-1930. aastal viidi Ruhnus läbi ja 1931. aastal kinnitati maareform, mille tulemusel said ruhnlased maaomanikeks ja ühtlasi kadus ajaloo hämarusse sajandeid saarel toiminud kogukonna tavadel ja traditsioonidel põhinev elukorraldus. Ometigi kinnitati maakorralduse komisjoni poolt ka ühistegevuseks (kalapüük ja meremuda korjamine) ja maavarade võtmiseks vajalikud servituudid. Piltidel ülal on näiteks toodud Massi talu toimik, allpool väljavõtted 1930. a maakorralduse kaardist.

Kaarel

Jõulupidu

Esietendus näidend "Hüljatute" ainetel. Väikeste ja suurte osatäitjate näitlejameisterlikkus oli nauditav! Nii huumor kui hellad hetked jõudsid ehtsalt rohkearvulise publikuni. Lavakujundus teenis korduvaid kiidusõnu.

Jõuluvanale esinemine kujunes meeleolukaks etluskavaks.

Pärast mandariinilõhnalisi ümber-laua-jutte kõndisid või sõitsid või kiirustasid Ruhnu inimesed mööda lumivalgeid teid oma kodudesse või kuhugi.

-Kadri

Hüdrometeoroloogiliste vaatluste algus

Hüdrometeoroloogiliste vaatlused algasid Ruhnu saarel jää vaatlustega tuletorni töötajate poolt 1894. aastal, vaatlusi tehti Limos. 1906. aastast mõõdeti ka sademeid, 1930. aastal alustati tööd tuletorni juures jaamana, vaatlusi tehti 3x päevas. Jää paksust mõõdeti tollal verssokites, mis oli 4,445 cm. Nagu tabelist näha, oli jää paksus Limos 1895. aastal 29 verssokit ehk ligi 1,3 meetrit paks.

Kaarel

Näituse avamine Skype´i teel

Olgugi, et heli ja pilt jõudsid ajuti viivituse ja hakkimistega meieni, oli ikkagi hea omasid näitusesaalis näha, vana Ruhnu tare sisekujundust ekraanil vaadata, Sofia Joonsi Ruhnu laulu kuulda.

Jäime rahvamajja kaunis kauaks, kerisime Külli värvitud lõngu ja ehtisime saabuvate jõulude puhul tuba ning pidasime plaani.

-Kadri

Monikale!

Õnnitlused Ruhnu saarelt Sulle, Tungi Monika!

Jõudu,

Otsisin üles kõik 1939. aastal Evald Voitki poolt Rahvalehte kirjutatud 19 artiklit
http://dea.nlib.ee/index.php?lid=103&byea=1939&bmon=7
(vist alates l5. august, reeglina lk 4) ja lugesin läbi. Tegu on meisterlikult kirja pandud looga, mis on piisavalt pikk, et sobiks ka raamatukaante vahele.
Need lood vastavad võrdlemisi ammendavalt enamikele küsimustele, mis mul on seoses Ruhnu ajalooga tekkinud va loo algul püstitatud ja selle lõpuni (võibolla sihilikult?) konkreetse vastuseta jäänud küsimus, mis
sellel tori täkul ikkagi niiväga viga oli (lõhkus väikseid ruhnu märasid?), et ta tuli saarelt ära viia.

Sain mh teada, miks ikkagi E. Normani isa ja ema Ruhnu jäid (isegi tema ema foto oli lehes!), millised olid ruhnlaste-kihnlaste suhted, üsna detailselt kalapüügi ja käsitöö kohta, ruhnlaste iseloomuga seoses
tekkinud anekdootidest, miks ikkagi taludel küür oli jnejne.
Juhul kui õnnestuks selle lugudesarja originaalfotod kuskilt arhiivist välja koukida, saaks sellest suurepärase raamatu elust Ruhnu saarel vahetult enne sõda ja eestlase pilgu läbi.

Parimat soovides
Nils Niitra

P.S. 1939. aasta juunis ilmus samas väljaandes sama (aja)kirjaniku haarav sari ka elust Piirissaarel.

Andre

Kellaajaline muudatus

Algus reedel kell 16.00, mitte 17.00.

Loomaarsti visiit

25. - 27.01. 2013 külastavad Ruhnut loomaarstid Marti Lasn ja Margot Lauer.

Loomaarstide vastuvõtt toimub rahvamajas 26.01 kell 10.00 - 16.00. Oodatud on lemmikloomade omanikud, kes soovivad konsultatsiooni või teostada lemmikloomade vaktsineerimist. Kokkuleppel on võimalik ka kasside kastreerimine.

Vastuvõtule palutakse registreerida vallavalitsuses Tiina juures.

Tervitades
Jaanus

Eile rahvamajas

Esimene käik oli Buldersi talu suitsuahjus valminud lambaribi.
Teine käik oli e2-e4.
Kolmas käik oli Alias filmiinimeste, linnu-uurijate ja kohalike vahel.

-Kadri

Pireti algupärane pilt Itist.

Kaarel

Mängime!

Kuna saarel on inimesi, kes neljandat päeva mandrile saamist ootavad, siis kasutame aega nii mõnusalt kui võimalik.  
Saame täna õhtul kell 20 rahvamaja II korrusel kokku, et mängida lauamänge või malet või muud.