Sadamaid külastanud jahtide arv

27.10.2010
Soe suvi tõi meie sadamatesse rohkesti jahte. Seisuga 30. september 2010 külastas meie sadamaid 2179 jahti. Kõige enam jahte külastas Ruhnu saarel asuvat Ringsu sadamat. Aasta esimese kolme kvartali jooksul käis seal 531 jahti. Sama perioodi jooksul külastas Roomassaare sadamat 385 jahti, Kihnu sadamat 367 jahti, Virtsu sadamat 313 jahti, Heltermaa sadamat Hiiumaal 170 jahti, Abruka sadamat 162 jahti ning Rohuküla sadamat 136 jahti.

Allikas:
Saarte Liinid AS

Ringsu sadama numbritele võib veel lisada kaks külalisalust: meie oma sadamasse sissekirjutatud jaht Katariina II (16.10.2010, fotol)
ja Läti jaht Encore (18.11.2010). Teadupärast ei sisalda külalisaluste loetelu kõikvõimalikke liini- ja töölaevu.
Kindlasti pakub huvi ka Eesti kõige külastatuma sadama nimi. Delfi andmeil on selleks Vanalinna Jahisadam Tallinnas, millel hooaja sissesõitude arvuks pakutakse üle 1500 aluse.

Priit

Aerofoto: Andrus Rebane

Lisainfot saab poest!

Marten

Lumi maas

Pisike video Kadripäeval maha sadanud lumest.
Teadjamad räägivad, et see lumi ei pruugi niipea ära sulada.




Marten

Lumeraamis peeglid

-Kadri

Esimene lumi - täna hommikul

-Kadri

Time lapse?

 

  Kas seda mõista, et sai lapse?

Ringsu sadama time lapse

Nonii, aeg jõudnud kätte esitleda suvist projekti.
Minu ülimegasuperäge time lapse kaamera oli suve algul sadamas ja pildistas
sadams olevaid ujukeid..
Tänud sadama Priidule, kelle idee ja abiga see kaamera sinna paigaldatud sai.

Nüüd võtsin ma kätte ja renderdasin selle video valmis.
Video on 15 minutit pikk.
Tegevus toimub 22.06 - 07.07.2010 ( u. 2 nädalat ).
Kaamera pildistas iga 1 minuti tagant, ning video on tehtud kaadrisagedusega 24 kaadrit sekundis -
st. 1 sekund videos on võrdne 24 minutiga reaalajas.

Võtke endale ligi tass sooja kohvi või kakaod ja paar võileiba.
Keerake tuled maha ja tehke omal olemine mugavaks.
Mõelge häid mõtteid möödunud suvest ja nautige instrumentaali.


Madal kvaliteet( 320x240 )
Kõrge kvaliteediga variant(640x480).
Muudetud on ka video soundtrack.

Download: http://www.ruhnufoorum.com/video/Sadama_tl_LQ.flv
Allikas:
klamber|ext.
Ruhnu Foorum


Nonii, sellisel kujul ei taha aadress avaneda. Minge siis otse Ruhnu Foorumi kodukale ja sealt leiate sildi "Filmid" (no nuputamist pole seal midagi, lihtsalt tuleb lehte allapoole kerida). Paistab, et tegemist on Ruhnu uue megahitiga, sest nädalaga on seda juba üle saja korra klikitud. Head vaatamist.

Priit

Ruhnu kankaan!!!!

Tugeval-tugeval-tugeval soovil ja taganõudmisel, sai see pisike klipike üliägedast Isadepäevast siia üles laetud.
Tulemas on ka pikem ning ülevaatlikum versioon üritusest.
Ruhnu naised, saite hakkama millegi esmakordsega ja see oli vapustav !




Marten

Alarile

Alar on kahtlemata üks nendest, keda ruhnlased on omainimeseks pidama hakanud. Tasast vett ja päiksepaistet, õnnitlused muidugi ka sünnipäevaks.

Vennad Sadammid Ringsust, poepidajad ja paljud-paljud ruhnukad

Palju õnne Juku !

Romantikaõhtu

Täna õhtul tantsisid naised kankaani ja mehed esitasid mõtteteravust, rammu, oskust ja osavust ning kindlasti veel sedasorti tahke endist, mida enne polnud mitte näinud.
Tegime pai ja jagasime tiitleid:

* Tabaja-taibu - Udo
* Tihumeetri-taibu - Aare
* Nobe niidinäpp - Andres
* Arvu-Arved - Vello
* Arvu-Alfred - Priit
* Arvu-Arno - Udo
* Jõumees Jõnnu - Marten
* Jõumees Nunnu - Udo
* Mister daamide meelespidaja - Heiki
* Pinna Paul - Aare
* Ampri-Andres - Andres

-Kadri

Ö täht läks kallimaks

Üsna vaikselt on imbunud Ruhnu nn. salainfo, et saarlased on pantenteerinud Ö tähe. Sellest järelduvalt on ilmselge, et iga Ö (Run Ö ) tähe kasutaja peab jalamaid pisukese euro vörra toetama ka Hea Idee Fondi, mille asukoht kolmeliitrises purgis on õnnelikul moel Liise talu poes kaminapealsel.

Külalispostitus

Üks väike vihje, mis moodi Mereinimesed vajalikku informatsiooni jagavad. Loodetavasti avaneb ka kaasa saadetud link. mereinimesed.blogspot.com

Laupäeval

Niisiis homsel laupäeval (13. novembril) kell 19 ootame teid kõiki rahvamajja piduõhtule!

Meie mardid tänavu

Eile vapustas kogu saart iga-aastane suursündmus: toimuma pidi mardijooks. Päev otsa sadas lausvihma ja igaüks istus vagaselt oma urus, aga seda innukamalt külastati õhtupoolikul poodi. Maiustuste läbimüük suurenes hüppeliselt. Kes hiljaks jäi, pidi väikeste martide ees silmad peast häbenema: esimene külastatav olevat sunnitud neile hädaga koguni tomateid andma. Teated martide liikumisest levisid aga kulutulena ja kõik see mees kobis komme ja krõpse ostma. Mitja, kes selles kommipabinas suurima rahuga ahju kõrval oma kohal troonis (tema ei pidanud ebaametlikel andmetel ja/või geograafilistel põhjustel vist külastuse osaliseks saama) arvas, et täiskasvanud martidega oleks palju lihtsam: igale sandile pits viina mauhti hinge alla ja valmis! Ülejäänud seltskond aga ägas zhanri kriisi all: mida martidele osta? Kui palju? Kui kallist? Kui palju neid ikka üldse on? Kommiriiuli ees käis meeleheitlik sekeldamine. Elavalt reageeriti ebakindlatele teadetele martide koosseisust ja liikumistrajektoorist, et õigel ajal täies varustuses kohal olla.
Samal ajal lidus kooliõpetajate käe all eeskujuliku ettevalmistuse saanud martide kamp piitsutavas tuules ja vihmas grimmi ja kostüümide pudenedes majast majja. Kõige lõpuks, juba poe sulgemise järel, kui täiskasvanute igavlev kamp lohutus poris ja pimeduses vastumeelselt koju oli liibanud, jõuti ka meie poole. Delegatsioon vähendatud koosseisus esitas vaatamata Tuksi lubamatule vahelesegamisele laitmatu kava, mis koosnes a) muusikalisest osast: tuntud pulmalaul „Laulge poisid, laulge peiud“ ja nukker soome „Mullu mina muidu“( kohusetundlikult esitati kõik salmid, kusjuures noorliikmed Iti ja Karl-August laulsid kaasa) ning b) uskumatult arvukatest ja keerukatest rahvalikest mõistatustest (Emma). Mis seal salata, ei hakanud hammas rahvalikele mõistatustele peale… Eelkõige äärmiselt autentsesse kasukasse riietatud martide juht Joosep oli oma ülesannete kõrgusel. Muuseas, olgu öeldud, et kostüümid ja näomaalingud olid üldse nii head, et suurivaevu õnnestus martide isikud tuvastadaJ Seejärel kallasime nende toekasse pampu püüdlikult väljavalitud annid ning vormikohaste repliikide vahetamise järel kadus kambake öhhe.

Eva

Ruhnu Hood

Ruhnu kooli öppeaasta I veerandil meisterdasid poisid vibusid. Said
teised päris korralikud ja töökindlad.

Märt

Meie küla mardisandid

Rainer

Tungi Heljule !

Sul ju täna sünnipäev.

 

Üle kõige tugevat tervist, visadust ja vastupidamist.

Lisaks veel hästi palju, palju õnne.

Piltidel on puhta tuttavad Ruhnu-Pärnu mehed, kes nagu näha, pole sugugi rahul, et nad ise sel päeval Ruhnus polnud.

Hooaja lõpetamine Pärnus

Laupäeval, 6.novembril, toimus Pärnu Jahtklubi 104-nda hooaja lõpetamine. Varasematel aastatel juhtus kuidagi nii, et kas ilmaolude või tööülessanete tõttu ei õnnestunud mul sellele pidulikule üritusele jõuda. Ausalt õeldes oligi see tänavune jahtklubi külastus minu jaoks esimene kord, kui ma üldse seda Eesti auväärset purjeseltsiklubi külastanud olen. Muljetavaldav uus kompaktne kaasaegne klubihoone valmis alles tänavu. Lisaks vanade merehuntide hoone ehitamisele oli mõeldud ka järelkasvu arengule. Uus Purjespordikooli hoone valmis augusti-septembrikuu vahetusel. Eesti noorima (1 aastane) ja väikseima Ruhnu Jahtklubi liikmena tundus mul arenguruumi meie klubile jaguvat päris pikalt.
Tore oli kohata purjetajaid, kes Eesti poolselt rannikult meil Ruhnus ühed sagedasemad külalised on. Tõsi küll, mõndagi neist pidulikult tumesinistesse klubiembleemiga pintsakutesse ja hoolikalt harjatud mustadesse kingadesse riietatud tegelasest oli üsna raske seostada nende ööläbi üleval olnud, lainete poolt märjaks kastetud ja vahetevahel ka isevärki roheka näovärviga purjetajatega, kes Ringsu sadamas oma jahtide otsi kinnitavad.
Õhtul, peale asist päevast töökoosoleku ja klubi lipu langetamist,
kogunes ligi kahesaja liikmeline meresõprade seltskond hotelli Strand pidulikule aastalõpu peole. Ruhnu Jahtklubi poolt soovin neile võidukat jääpurjetamis hooaega ja toredat järgmist avamerepurjetamis hooaega.

Priit

Kauged külalised Ruhnuga tutvumas

Banrion Uladh Belfast

Rainer

Leitud.

Selline asjandus. taga on tal nõel, ilmselt kuhugi enda külge riputamiseks see vist mõeldud on. Helju maja lähedalt, tee porist.
Kätte saab Martenilt.

Tulemused:

Orienteerumine "Ruhnu 2010 Halloween" möödus vägagi meeleolukalt ja aktiivselt.
Palju oli uut ja vägevat!


Rada kulges küla tagumisest otsast - poolde Ringsu välja.
Punktideks mida läbida, sai valitud seekord elumajad,millede elanikud orienteerujaid lahkesti ülesannetele suunasid.

Kokku osales neli meeskonda, kes inspireerituna tänasest Halloweenist said endale ka selle teemalised nimed.
Tegemist oli tiheda rebimisega ja kohad jaotusid järgmiselt:

I koht:

"PÕRGULISED"
aeg: 2h.17min

Reigo
Martha Liise
Margit
Emma
Kristel


II koht:

"PAHARETID"
aeg: 2h.50min

Maret
Eeva
Juku
Karl August

III Koht:

"SARVIKUD"
aeg: 2h.54min

Margus
Maiu
Ariin
Kathrin
Morgan

IV Koht:

"KRATID"
aeg: 2h.56min

Elen
Kadri
Külli
Joosep
Priit

Kaks võistkonda alustasid raja põhjapoolsest otsast ja kaks lõunapoolsest.
Igas punktis,pärast ülesande läbimist, tuli võistlejatel kokku panna puzzle,
mis koosnes järgmise punkti moonutatud foto kildudest.

Põhjapoolt minnes tuli läbida Aive maja, kus võistlejad pidid nikerdama kaks
puust võinuga. Edasi tuli joosta Elvi juurde, kus ennem puzzle lahendamist pidi ära sööma vastiku maitsega suupiste.Järgmiseks ootas orienteerujaid Helju kelle hoovis pidi puid kärutama.Peale seda jõuti Silvi juurde kus mosaiigi saamiseks pidi pähe tuupima luuletuse.Nüüd võttis osalejad vastu Vilve, kelle sõbralikus väliköögis kambapeale omlett valmistada tuli.
Edasi jooksid võistlejad Antsu juurde, kus ootas
neid 2 ülesannet,
et kätte saada oma mosaiik. - tuli nimed panna Ruhnus pesitsevatele linnuliikidele, mille pildid laual reas lebasid, ning pidid osalejad ka lahendama ristsõna kala liikide kohta.Taas jooksma pääsedes ootas tormajaid Irja hubane majake, milles võistlejad tassitäie kuuma põdrasambla teed sisse kummutasid. Järgnes pikk teekond Anne ja Vello juurde, kus puzzle saamiseks pidid võistlejad näitama oma aedniku oskusi, ning talveks ära kärpima viinamarja põõsad.
Nüüd avanes puzzle pildist Finišhi hoone, milleks seekord sai valitud Liise talu kohvik.
Seal said võistlejad janu kustutada ja keha kinnitada.
Veidikene energiat taastada ning mõnusas meeleolus muljeid vahetada.

Parimaid ("PÕRGULISED") premeeriti kuldse karikaga ja ühispildiga.
Kõik osalejad olid äärmiselt tublid ja näitasid üles vaimustavat entusiasmi.
Nii noored kui vanad suudsid hästi toimida kui üks meeskond, seljatades keerukaimadki ülesanded enda teel.
Väga tublid olid kõige pisemad, ehk Karl August, Emma ja Kathrin, kes tähelepanuväärse südikusega läbisid kiires tempos kõik võrdselt nagu teisedki.
Kiitust väärib ka ligi-miniatuurne (ürituse mastaabis)Iti, kes samuti, oma pikkuse kohta, tublid kilomeetrid läbi astus.
Korraldajate hirmuks kujunes, Reigo kelle pea jagas nagu koorelahutaja.Ta pani oma pöörase tempoga ürituse prognoose kategooriliselt ümber mõtlema.
Tänud ka Andresele kelle tihedane juuresolek kaotas õhust, kogunenud pinged.
Tohutud tänusõnad Luisele, kes üritusele oma õla alla pani ja kelle kohvikus toimus rikkalik lõpetamine.
Ja ühtlasi oli sinuga jällegi väga geniaalne koostöö.

Kogu üritus läks hästi ja ilma suurtemate vahejuhtumiteta.
Suured-suured tänud ka vahepunktidele osalemast ja aitamast:

Aive
Elvi
Helju
Silvi
Vilve
Ants
Irja
Anne

Sedamoodi kuidas nimed reas, nii ka punktide järjekord.
Kahele võistkonnale kulges rada täpselt teises suunas, alates Anne kuni Aive, kustkohast puzzle lahendamisel avanes Finišh.

Loodan siiralt, et nüüd kus tegemist juba II suuremat sorti orienteerumisega, see ka järgmisel aastal ära ei jää. Meelelahutust on Ruhnu vaja nagu mujalegi maailma, küll aga siin saame ise rohkem ära teha, et seda nautida.

Lisage kindlasti kiitusi,tänusi,muljeid, ning ka mõned pildid poleks paha, mis üritusest sotti anda võiksid.

Marten

Orienteeruma !

Luise & Marten

Palju õnne Kaarel !

Nädalavahetus jälle käes ja seltskond valmistub jahile minema. Saab mees vaevalt oma asjad pakitud, kui naine nõuab, et võtku teda ka kaasa.
Vaieldi, mis vaieldi, tuli ikkagi naine kaasa võtta. Noh jõudis siis jahiseltskond metsa. Koguneti välu peale, jagati ülesanded ja siis sõnas mees: "Nii naine, sina jääd nüüd siia, raiesmiku serva. Meie aga läheme meestega põtra ajama. Kui põder tuleb, pole sul midagi muud, kui paned paugu pihta."
Ise aga läksid ülejäänud seltskonnaga jõekäärus olevasse jahimajja sünnipäeva pidama. Vastu õhtut tuli mehel naine meelde. Jõuab siis mees tagasi raiesmikule, näeb, mingi suure looma korjus on keset raiesmikku, naine jookseb aga püss käes mingi rohelise vormis mehe järel ja karjub:
"See on minu põder. Miiinuuu!"
Eest ärajooksev mees karjub aga üleõla vastu:
"On küll sinu! On küll. Lase ma võtan ainult sadula seljast ära..!

Tänasel päeval peab saama palju-palju nalja!
Sitt-kust ja jõudu sulle !

Liivi laht 1588

Sattusin septembri algul Käsmu meremuuseumisse, selle päälik Aarne Vaik näitas tema kätte sattunud haruldast Liivi lahe kaarti, kus ka Ruhnu suurelt peal on. Märdi kaardikogus ja muudes kaardikogudes sellist kaarti pole. Kaart on välja antud 1588, olles üks vanimaid Ruhnut kujutavaid kaarte. Saared üleval vasakus nurgas on Kihnu, Sorgu ja Manilaid.

Kaarel

Tõusejasära!

Rainer