Kitsed said karjamaale

Kuskil pidi lund sadama, meil said kitsed karjamaale.

Kaarel

Tänane tööpäev

Kaarel

Aastapäeva lipuheiskamine

Ruth

Austerkeldis

Kaarel

Teiste küljes

Kaarel

Helju munad

Kristel

Saunamaraton tuleb taas!

Laupäeval 15.veebruaril kütame kerised kuumaks mitmes tuntud ja vähem tuntud saunas ning valmistume üheks erakordseks elamuseks. Igas saunas, peale keha karastavat leili, ootab võistlejaid meeli ergutav ülesanne.
Registreerima on oodatud võistkonnad 3-5 liiget (üks neist autojuht).Osalustasu 2.- eur nägu.
Peale käredat saunarallit, võtame õlled ligi lõõgastavas rahvamajas.

Algus 18:00

Lisainfo: Marten
Saunalaul: Külli

SAUNALAUL

Mis te teete Ruhnu saarel kui on lõppend suvi?

Igavlete, kindel see, nö öelge, oleks huvi.

Raamat peos või kükitate loomadega laudas?

Vastus hoopis selline - me igal reedel saunas!

Refr

Ruhnu saar, Ruhnu saar

parim on Ruhnu saar!

Ruhnu saun, Ruhnu saun,

parim on Ruhnu saun!

Bulder`sis on lahke rahvas, see on teada puha,

igal reedel sauna sinna naistel minna luba

Kristel pakub Kaarli leiba, Tiina toonud kala,

pärast töid ja tegemisi mõnus lõõgastuda.

Refr

Liivarannal Limo sauna astuda võid sisse,

siin saad panustada külma merre hüppamisse.

Kellel selleks puudub julgus, istub soojas tünnis,

kasvõi päiksetõusuni, see siin on täitsa sünnis.

Refr

Andre tegi sauna kilest, ise mõtles välja

kui ei usu, mine vaata, seal saab palju nalja.

Soojaks läheb kiiresti ja seinad paistvad läbi,

astu sisse, higista, kui sul ei ole häbi.

Refr

Meestesaun ja naistesaun, neil jutud isemoodi,

sõltub ka kui palju jooki seekord kaasa toodi,

segasaun on haruharva, pigem eri õhtud,

naistesaunas midagi saad kindasti ka kõhtu.

Refr

Mul veel oma sauna pole, sellest lausa kahju,

ükskord, siiski, kahtlust pole, kütan teile ahju,

külalistel` ütlen:” Tulge!”, astun uksel vastu,

NU VÄLKOMMEN TILL ALLA, see on minu BASTU !

Graapen

Käisime 2018. aasta kevadel Hannuga Ruhnus ning otsustasin tiigist oma roosidele rammusat muda tuua. Teisel pool tiiki hakkas otse veepiiril silma sang, arvasin et ehk on seal mõni eestiaegne tass või kohvikann peidus ning kukkusin sikutama. Tuli labidas appi võtta ning maa seest ilmus nähtavale pott. Esimene mõte muidugi, et rahapada. Raha polnud kahjuks mitte öörigi, mulda ja soppa paksult täis. Igaks juhuks sonkisin veel veidi labidaga ümbrust, kuid peale laagerdunud setete ei leidnud midagi. Lasin poti kaevuveega puhtaks ning jäi teine veranda peale seisma. Selline kolme jalaga pott, raskest metallist, kohati roheka kihiga kaetud, täiesti terve ja tugev, ainult üks jalg veidi lühem kui teised. Linnas juhtusin lugema artiklit, kus rääkis arheoloogilistest leidudest ning märkasin sarnast potti, dateering 15.-17. sajand. Tuli välja, et sellist kolmejalgset potti kutsutakse graapeniks. Võtsin ühendust Muinsuskaitseametiga ja teatasin leiust. Alguses lubati lausa delegatsiooniga kohale tulla ning uurida leiukohta põhjalikumalt, aga siiani seda juhtunud ei ole. Igatahes eelmise aasta lõpus tehti Muinsuskaitseameti arheoloogiliste leidude komisjoni 16.10.2019 koosolekul otsus, et tegemist on arheoloogilise leiuga, kanti see riiklikusse registrisse, määrati mulle leiutasu 100 eurot ning anti ese Saaremaa Muuseumile. See viimane otsus oli väike eksitus, sest palusin leiu üleandmise aktis anda leid võimalusel Ruhnu muuseumile, komisjon arvas ekslikult, et Ruhnu muuseum on Saaremaa Muuseumi osa. Leiule andis eksperthinnangu Erki Russow. Siin mõned tsitaadid E. Russowi eksperthinnangust:

Ese on vaske sisaldavast metallisulamist kolme jalaga nõu mida erialakirjanduses tuntakse "graapeni" või "grapeni" nime all. Nimetus on tuletatud keskalamsaksa keelest ning tähistab sõna "haarama" (sks k "greifen"). Sellise kujuga metallanuma kasutusvaldkond võib olla väga lai, sõltudes nii eseme suurusest kui ka hetkevajadusest. Esmajoones pruugiti neid toidu valmistamisel ja tarbimisel, kuid sekundaarse funktsioonina võib välja tuua nende kasutamist rahapajana, seda eriti just maapiirkondades. Metallist kolmjalgnõusid valmistati hiljemalt 12. sajandi lõpust (Krabath 2001, 34-35), nende tarvitamise kõrgaeg oli 14.-17. sajand ning kasutamine taandus ajapikku kui avatud kolde asemel võeti kasutusele raudadega pliit, olles mõnel pool ringluses siiski kuni 19. sajandi lõpuni….

…Seega peab vähemalt hetkel leppima tõdemusega, et Ruhnu leid on tüüpiline hansaruumi metalltoode.

…Niisiis saab Ruhnu graapeni vanust hinnata ainult paralleelleidude abil. Üks väliste tunnuste - anuma kõhuosas asuvad kolm ranti - poolest lähedane kolmjalgnõu avastati

mõned aastad tagasi Lääne-Virumaalt Porkuni külast. Tänu meistrimärgile oli Porkuni leidu võimalik oletuslikult paigutada 15. sajandi lõppu või 16. sajandisse (Russow 2016).

Ilmselt võib sedasama välja pakkuda ka käesoleval juhul - Ruhnu graapeni näol peaks olema tegemist hiliskeskaegse ehk 15.-16. sajandi metallanumaga. Millal Ruhnu pott tiiki sattus, pole olemasolevate nappide andmete valguses võimalik hinnata….

…Seega esindab Ruhnu külast avastatud pott tüüpilist keskaegset masstoodet, millest on eri põhjustel tänaseks säilinud vaid murdosa. Samas väärib rõhutamist eseme suurepärane terviklik säilivus ning asja haruldus leiukohta - Ruhnu saart - silmas pidades, mistõttu on asjal lisaks teaduslikule väärtusele ka museaalne väärtus.

Leitud pott võib olla vanem kui Ruhnu puukirik ning väga huvitav oleks teada, kuidas selline asi Ruhnu sattus ning kes, millal ning milleks seda kasutas. Ei usu, et see tavalise talupoja majapidamisse kuulus- ehk oli tegemist saagiga mõnelt madalikule sõitnud laevalt või vahetustasu hülgepoegade nahkade eest … Igatahes on muinsuskaitse lubanud, et graapen deponeeritakse pikaajaliselt Ruhnu muuseumis ning varsti saab seda saarel oma silmaga näha.

Triinu

10.02.2020

Lilled

Kristel

Rootsi keele tund

Kristel

Messilased Riia turismimessil

 

Huvi Ruhnu vastu on suur ning igakord kui inimesed aru saavad kuskohas me saar asub lähevad silmad suureks! Kohe kui soolasiia kandik välja ilmub koguneb massiliselt inimesi seda mekkima. Venekeelsed voldikud on juba otsas ja vähenevad teisedki.

Marten ja Luise

Harjutamine eestirootslaste laulupeoks

Kristel

Värske leib

Kuna viimane kaubareis tuli nädala eest ja täna jäi ka ära, siis kel leiba pole saab Buldersist. Maksab pakk jahu.

Kaarel

Varsakabi Ringsu tee kraavis

Ariina

Kevadine röövik

Reelika

Uus Rooslaiu sõlg müügis

https://www.osta.ee/146925-solg-vanaaegne-ruhnu-solg-hobedasulam-rooslaid-132824444.html

Kaarel

Rooslaidi sõle õnnelik omanik

Kaarel

Kuunsilisi vaateid

Kaarel

Rooslaidi sõlg müügis

https://www.osta.ee/super-ilus-ruhnu-solgkarp-rooslaid-131994924.html

Kaarel

Elleni tervitus

Linnuharuldus Ringsu sadamas

Ruhnul käinud linnumehed avastasid Ringsu sadamast suure linnuharulduse - mustkaelpüti. Tegemist on selle linnu esimese talvise vaatlusega üldse, igal aastal teda Eestis ei kohatagi.

Kaarel
Pilt: Margus Ellermaa

Ruhnu puukiriku skulptuurid

Niguliste kirikus avati hiljuti Neitsi Maarjale pühendatud näitus. Näitusel on väljas ka tükike Ruhnu lugu - Lätis ajaloomuuseumis asuvad Ruhnu puukiriku kaks puuskulptuuri Neitsi Maarjast. Allpool väljavõte Rootsi kunstiteadlase Sten Karlingu (1906-1987) tekstist "Mõned keskaegsed puuskulptuurid Ruhnust", tõlkinud ja saatnud Lea Täheväli. Ava pildid uues aknas.

Kaarel
Pildid: Epp Ehasalu

Läti riigi ajalooarhiivis Riias (Valsts vesturiskais muzejs) asusid ladustatud kogude hulgas veel 1939.a. ka viis väikest keskaegset puuskulptuuri, mis pärinevad Ruhnust. Need olid kaks istuvat madonnat, üks troonitud piiskop, üks seisev figuur, tõenäoliselt Johannes, samuti üks Olofi kuju. Riiga saadeti need 1892 seoses vanema kirikukunsti inventariseerimisega, mis selle aja balti kunstiajaloo pioneeri Wilhelm Neumanni poolt tolleaegsetes Vene Läänemere provintsides ette võeti.

Pastor F.J. Ekman, kes teenis saarel 1841-42 ja kes on teinud põhjaliku, tanapäevalgi väga väärtusliku kirjelduse Ruhnust ja selle ehitustest, teatab, et tema ajal asusid madonnad ja piiskop - viimatinimetatu keskel - väljaspool kirikut, ukse kohal lääneviilul. Nad seisid seal ahtridekoratsioonil, mis ühelt laevalt vöetud ja mis muide on siiamaani alles. Ekmani ajal oli figuuridel säilinud tuhmid kuldamise ja ”õlivärvi” jäljed. Viiekümne aasta jooksul, mil skulptuurid pidid veel väljas olema, on jõudnud ka need jäljed kaduda ning puidu pind kahjustunud ja pragunenud ja kujud on lõpuks saanud selle iseloomu mis neil praegu on. Kuid ehkki nad on võibolla 100 aasta jooksul olnud väljas ilmastiku mõju käes, on nad säilitanud märkimisväärselt palju sellest kunstilisest vormist mis kunagi andis elu puuplokile. Praegu on ainult krutsifiks vanas puukirikus säilinud.

See võib ju olla märkimisväärne, et nii palju keskaegseid puuskulptuure on leidnud koha Ruhnu väikeses kirikus. Nende stiiliiseloom on läbinisti erinev, mistõttu ei ole mõeldav, et need pärinevad lammutatud altarikapilt. Ka katolikul ajal mahutas üks väike saare kirik vaevalt siin palju altareid, et kõik need pühakujud oma koha leidsid. Tundub olema tõenäoline, et mõned kujud pärinevad kirikutest või kabelitest, mis praeguseks on kadunud. Seda suunda näitavad mitmesugused asjaolid. Saare vanema aja olukorrast annab ettekujutuse kaartiskits aastast 1627. Selle järgi oli sel ajal peale kiriku küla keskel lisaks kolm kabelit saarel, kaks idakaldal, nimelt Korskirke lõuna pool ja Ôverkirke põhja pool, samuti läänekaldal Utkirke koos juurdekuuluva kirikuaiaga. Viimatinimetatud kiriku juures asus varem nn vana küla, mis siiski aegade jooksul kadus. Kabelid rannas olid töenäoliselt - ühineme siin Kleini arvamusega - alguses annetuskabelid, mis keskajal ehitati meresöitjate poolt merehädast pääsemise tänuks. Sarnaseid leidub ka mujal, muu hulgas Hiiumaal. Muidugi ei ole välistatud, et need ehitati saare elanike endi poolt. See tundub eriti käima Utkirke kohta, kus ju ka matmisplats oli. Seal võis vähemalt üks krutsifiks olla kuid samuti ka üks kuju pühakust, kellele kabel pühendatud oli. On iseloomulik, et neli krutsifiksi asusid Ruhnu vanas kirikus ka 18. sajandil, see tähendab kolm nendest nagu kaks või kolm pühakutki tunduvad pärinevat siis lammutatud kabelitest.

Vanem tüüp on esindatud ühega nendest istuvatest kujudest, madonnaga. Figuur ei ole mitte ainult vanim, see on ka veidi suurem kui ülejäänud (körgus 0,63 m). Materjal on tamm. Asudes väljas ilmastiku käes, kus kuju on ukse kohal kaua seisnud, ei ole ainult värv kulunud, vaid ka puit on pragunenud ja mädanenud, eriti nendes kohtades kus lumi ja jää on pidama jäänud - süli ja sokkel. Käed on ära murtud ja suhteliselt pindmiselt modelleeritud näojooned on peaaegu kadunud.. Maria istub troonil, mille seljaosa on ära murtud, ainult külgedel on säilidud sarvekujulised teravikud. Figuur on veel, peaaegu romaani eeskujul plokiga seoses. Voltidel on oma paralleelsuse juures range sümmeetria ja dekoratiivne joon mis samuti on varagootilik. Kehahoiak on paindumatu, asend puhtalt esipinnaline. Pea on suhteliselt suur ja nägu moodustab ühtlase ovaali. Kaela juures kinnitatud mantel suundub käte juures tagasi, kukub alla üle põlvede ja sealt edasi aluse poole täiesti reeglipärase vertikaalsete voltidena, mis on omavahel ühendatud nurkvoltidega. Seeliku laid moodustab elegantse kumerduva spiraaljoone. Voldid on laiad ja teravate harjadega vahel. Hoolimata vanamoelisest joonest, mida me siin nimetasime, on figuuril siiski selgus ja kindlus tema ülesehituses, mis tugineb uuel tõepärasuse elamusel, mille kandja gooti stiil on. Lai nägu kumera kaela kohal, selge anatoomiline kooskõla pea, kaela ja õlgade juures võib vaid olla nikerdatud suhteliselt hilisel ajal. Vaatamata romaani joonele on skulptuur gootilik.

Pole mingit alust kahelda, et ka Ruhnu kuju meister oli gotlandlane.Mitmed Gotlandi päritoluga tööd sarnanevad kvaliteedi poolest Ruhnu skulptuuridega ja mida vöib pidada Vätemeistrite ringi töödeks. Nende hulka kuuluvad Tofta Olof ja Fröjeli Olof, mõlemad Gotlandi muuseumis Visbys, samuti üks Olofikuju Lääne Ed’ist, mis praegu asub Riigi ajaloomuuseumis. Ka üks Olofikuju Guldrupist, mis praegu asub Gotlandi muuseumis, sarnaneb väga Ruhnu Mariaga. See ei puuduta mitte ainult riietuse kujundust.Mantli kujundus ja langemine, samuti laiad, parelleelsed voldid on sarnasused mis äratavad tähelepanu. Siinjuures on vähetähtis kas Gudrupe Olofi nikerdaja on Vätemeistrite hulgast või nagu arvab Roosval - Ojameistrite hulgast, kes tegutsesid Gotlandil. Peatähtis on, et Ruhnu skulptuur, olles suguluses Guldrupe Olofiga ja samuti Vätemeistrite töödega, astub esile kui gotlandi töö ja et see gotlandi suguseltsiga eesotsas on dateeritav 13. sajandi löppu või ligikaudu aastasse 1300. See on üks näide rikkalikult õitsvast gotlandi ehituskunstist.

Teine istuv naisfiguur, Maria koos lapsega, on veidi väiksem eelpool käsitletud skulptuurist (körgus 0,51 m). Ka sel juhul on materjaliks tamm ja kuju on olnud väljas ilmastiku käes nagu eelmine skulptuurgi. Lisaks köigele on madonna ja Kristuslapse käed küljest ära murdunud ja mölema näod on peaaegu kustunud. Maria istub madalal ja laial toolil ja hoiab last oma vasakul käel. Lapse jalad on märkimisväärselt lühikesed ja pikk ülakeha on otse.

See stiil mida me nüüd vaatlema asume, on teiselaadiline kui see mis iseloomustas eelpool käsitletud kujusid. Puupakulik jäikus on asendunud vabama hoiakuga ja samal ajal on ka proportsioonid muutunud - pea on siin märkimisväärselt väike võrreldes kehaga. Vaatamata sellele, et hoiak on ka siin esiplaaniline, mõjub kuju tänu vabamale draperiikäsitlusele sundimatumalt ja elavamalt. Riietus ei ole dekoratiivselt skemaatiline ja sümmeetriline vaid langeb suhteliselt vabalt pehmete ja sügavate voltidena. Oma saleda propotsiooniga, veidi kalduoleva peahoiakuga ja seeliku sügavate ning maani ulatuvate voltidega esindab madonna nõtkemat ja peenemat stiili kui vanem skulptuur. See on läänelikum, juba puhtalt gootilik madonnatüüp mida me siin tundma õpime, algselt inspireeritud prantsuse eeskujudest ja mida esineb rikkalikult Kesk- ja Alam-Reinimaal 14.sajandi alguses.

Ka Gotlandil on see stiil siiski esindatud, peamiselt nn Bungemeistri poolt. Meistri toodangu hulka kuulub muu hulgas terve rida madonnasid, mis sarnanevad Ruhnu madonnale. Öjameister, kes on samuti prantsuse mõjutustega, esindab samuti seda liini, eriti tema õpilased, näiteks nn Hamrameister, on valmistanud madonnasid, mis eriliselt sarnanevad Ruhnu madonnale. Ruhnu madonna ilusamate esindajate hulka (sama materjal) kuuluvad Över-Selö madonna Strängnäsi muuseumis ja Nousise madonna Åbo muuseumis. Need moodustavad toodangu tsentrumi, kus Ruhnu madonna on üks perifeeria töödest. Nende draperiikäsitlus on rikkalikum ja liikuvam kui Ruhnu madonnal kuid sarnasus kehahoiakus, jalgade asetuses, riidevoltide asetuses ja kuju proportsioonides on otsustava tähendusega. Eriti suur sarnasus on Nousise madonnaga, kus laps ei seisa, nagu Över-Selo skulptuuri puhul, vaid istub samuti sirge seljaga nagu Ruhnu skulptuuris.

Kiviaia ehitus jätkub

Kristel

Sügisene heinaritsikas

Kaarel

Seeneaeg

Reelika

Kaubavedu Runöga

Kaubavedu Runöga on kokku lepitud alljärgnevalt (Kihnu Veeteede koduleht):

7. Kaupade ja esemete vedu

7.1 Laevale laaditavate kaupade, esemete ja sõidukite  kogukaal on maksimaalselt 5 tonni.

7.2 Esemete ja kaupade vedu tuleb eelnevalt broneerida.

7.3 Esemete ja kaupade broneeringute maht regulaarreisidel on:

3,2 tonni ning lisaks 0,8 tonni Ruhnu valla elanike esemete veoks.

7.4 Esmatarbekaupade ja toiduainete (välja arvatud alkohoolsed joogid) vedu saarele on Ruhnu valla kauplustele ja alalistele elanikele (Rahvastikuregistri järgselt või Ruhnu Vallavalitsuse esitatud nimekirjas) tasuta.

Alkohoolsed joogid peavad olema pakendatud muust kaubast ja esemetest eraldi.

8. Sõidukite vedu

Kaarel

Hommikul

Kaarel