Aasta hea oli 1969 siis...

Pilt Ajalooarhiivi varasalvest. Kaarel

Mereline vaade

Priit

Piparkoogine lugu !

Kuna suurema seltskonnaga üheskoos kokkamine on pärast Luise pool aset leidnud väga mõnusat vanaaasta õhtut jube populaarseks saanud, siis kogunes pisike punt noori Roostiku katuse alla piparkoogi talumajapidamist looma.
Kavas oli üheskoos taignarullid huugama panna, ning pruun taigen vastu lauda lapikuks lüüa. 
Visata sekka erinevaid värve ja maitseid sisaldavad glasuuri kotid, et  tulemus nagu muinasjutus olema saaks.

Tuhksuhkrut langes nagu lund, mis nyydseks Ruhnu tänavatelt kadund nigu kuul püssitorust.
Kambakesti vooliti ja mõõdeti ja lõigati ning pannid käisid ahjus nagu rongid Moskva metroos.
Kibe töö kui laevaköögis hoidis kõiki rakkes ja juba õigepea, hakkasid esimesed hooned taluhoovile kerkima.
Sealt ei puudnud, mõisa-vääriline peamaja, soe ja hubane saun, korralik sügav kaev,koerakuut, klassikaline peldik ja hoovitäis talumajapidamisele omaseid elukaid ning kogu krunti piiras korralik Ruhnu stiilis kiviaed.

Välja nägi see kõik just täpselt selline:

Piparkoogi meistrid:

Võta paksupõhjaline pann ja pane keskmisel kuumusel 150g suhkrut sellele sulama. Kui suhkur on pisut sulanud, asu massi puulusikaga ettevaatlikult segama. Kui segad liiga hoogsalt, võivad tekkida tükid ja neid on üsna raske lahustada. Jälgi hoolikalt kuumust, et suhkur ära ei kõrbeks ja pann suitsema ei läheks. Sega seni, kuni suhkur on täiesti sulanud, tõsta pliidilt ja lisa kuum vesi. Taas ettevaatust, kuna nüüd tekib üsna palju auru ja ülikuum suhkur võib pritsida. Lisa ülejäänud suhkrukogus ja keeda, kuni oled saanud siirupilaadse koostise.
Lisa siirupile piparkoogimaitseaine ja või, sega ja jahuta massi. Kui segu on pisut jahtunud umbes 40 kraadini, lisa hapukoor, äädikas ja muna ning sega segamini. Lõpuks lisa kuivained: jahu, mille sisse on segatud sooda ja sool ning sõtku tainas käsi appi võttes ühtlaseks. Tainast on lihtsam segada, kui see on veel soe. Ära jahuga liialda, sest tainas peabki jääma pisut vedelam kui tavaline küpsisetainas. Tainas taheneb külmkapis ja kui jahu sai tõesti vähe, siis saab seda hilisema rullimise käigus ka veel lisada. Pane kilekotti ja kui tainas on täielikult maha jahtunud, siis aseta üleööks külmkappi.   

Taina kogus 1 kg.

Kui see lahendus liiga tüütu tundub, siis saad Luise või Linda poest ka tellida valmis taigna.

Head lõppevat Pühade aega.

Marten

Pildid räägivad osade ruhnlaste tegemistest vana-aasta õhtul Luise juures.

Soovin kõigile headele inimestele Ruhnu saarel ilusaid pühi ja võimsalt kaunist aastavahetust!

Aavestiku - Jaanus ehk mees majakesest metsa serval

Palju õnne Kristelile!

ILUSAT SÜNNPÄEVA! PALJU RÕÕMU JA HEAD!

Ligi 4000 aasta vanune Ruhnu puu

Kuki ja Andres kaevasid suvel trassipaigaldamise käigus välja ühe tammepuu tüvetüki. Saarel parasjagu kvaternaari setteid uurinud geoloogid võtsid sellest suure huviga süsinikuproovi, tulemustest kirjutas geoloog Alar Rosentau:

"...dateerisime radiosüsiniku meetodil ära Ruhnu `musta` tamme, selle mis
oli 1,3 m liivakihi all ja trassi paigaldamisel välja tuli.
Dateerimiseks kasutasime välimisi aastarõngaid, mis peaks andma puu
vanuse hukkumise ajal. Vanuseks on 3580+/-40 14C aastat (Ta-3013).
Kalibreeritult on vanusevahemik seega 3990-3720 aastat ja mediaanvanus
3880 aastat. Georadari uuring tamme lähiümbruses näitab, et võimalikke
tüvesid võib seal veel rohkemgi olla. Kui vaadata Ruhnu rannajoone
paleorekonstruktsiooni 4000 aastat tagasi (pilt lisatud), siis tundub,
et tamm(ed) oli tollal üsna rannajoone lähistel, ning võimalik ka, et
ehk mõne tugevama tormiga ümber puhutud. Kui ma õigesti mäletan, siis
see dateeritud tamm paiknes ka risti tollase rannajoonega ehk siis
ida-lääne suunaliselt? Vanuse poolest jääb see tamme hukkumine ühte
jahedamasse- tormiderohkesse kliimaperioodi, noh aga eks Ruhnus puhub ju kogu aeg üsna vali tuul."

Teadaolevalt on kindlasti tegemist kõige vanema puutüvega Ruhnu saarel, vahest ka suuremas maastaabis? Parempoolsemal pildid tammetükk kuuriservas.

Kaarel

Kauneid jõulupühi

Sadam

Kaarel

Suuremäe liurajad

Priit

Vorstitegu II

Kaarel

Akslile!

ÕNNE JA TERVIST SÜNNIPÄEVAKS!

Vorstide degusteerimine kell 11.00 homme Luise poes

Uus linnusöögimaja

Kuldnokad, musträstad, rasvatihased, rohevindid, põhjavindid, suurnokk-vint.

Kaarel

Maailmalõpus

Sell kellaajal ja sell kuupäeval (21.12.12, kell 13.11) kogunes grupike ruhnlasi nö. avama tormituule ja pakase poolt loodud taiest sadama "maailmalõpus".

Priit 

Verivorstitegu

Elvi meistriklass. Külli ja Kristel kuulasid veel viimaseid näpunäiteid ning suundusid siis Buldersi tarre selle aasta vorste valmistama.

-Kadri

Lisaks eelmisele

 
Need ei taha eelmises postituses millegipärast avaneda.

Mudavõtmisest ja muustki

1929-1930. aastal viidi Ruhnus läbi ja 1931. aastal kinnitati maareform, mille tulemusel said ruhnlased maaomanikeks ja ühtlasi kadus ajaloo hämarusse sajandeid saarel toiminud kogukonna tavadel ja traditsioonidel põhinev elukorraldus. Ometigi kinnitati maakorralduse komisjoni poolt ka ühistegevuseks (kalapüük ja meremuda korjamine) ja maavarade võtmiseks vajalikud servituudid. Piltidel ülal on näiteks toodud Massi talu toimik, allpool väljavõtted 1930. a maakorralduse kaardist.

Kaarel

Jõulupidu

Esietendus näidend "Hüljatute" ainetel. Väikeste ja suurte osatäitjate näitlejameisterlikkus oli nauditav! Nii huumor kui hellad hetked jõudsid ehtsalt rohkearvulise publikuni. Lavakujundus teenis korduvaid kiidusõnu.

Jõuluvanale esinemine kujunes meeleolukaks etluskavaks.

Pärast mandariinilõhnalisi ümber-laua-jutte kõndisid või sõitsid või kiirustasid Ruhnu inimesed mööda lumivalgeid teid oma kodudesse või kuhugi.

-Kadri